KUKKUDES ARMASTUSSEJoogajuhendaja Marilii jagab Teiega oma teekonda läbi värskelt ilmunud raamatu.
"Kui kõik see siin pole armastus, siis mis armastus üldse on?
Armastuses ja ümbritsetud armastusega!" Marilii Toots |
Mis on jooga?
Sri Krishnamacharya esitas joogaõpetust kui eneseväestamise protsessi. Ta uskus, et jooga peab olema kohandatud vastavalt inimese vajadustele mitte vastupidi. See traditsioon käsitleb inimest holistlikult - tervikuna - ja kasutab mitte ainult asanat vaid ka teisi jooga vahendeid, et parimal viisil toetada õpilase tervenemise ja muutumise võimet. >>> yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna ja samādhi Miks mediteerida?
Meditatsioonil võib olla 3 erinevat eesmärki: laukika (sõnast loka, maailm) - et aidata hakkama saada igapäevaelu ülesannetega (lapsed, töö, suhted) vaidika - spirituaalne, vaimne eesmärk. Eesmärk, mis aitab kellmeid ennast sügavamalt tundma õppida. See on traditsiooniliselt mõeldud vähestele, kes suudavad end eluaegselt pühendada cikitsa - kasutatakse tervendamiseks Ajalugu: Krishnamacharya 100 juubel
|
Joogatunnid eestis leiad siit SaṃyamaMeditatsioon ei ole midagi joogast eraldiseisvat. Terviklik joogaõpetus sisaldab ka keskendumisharjutusi mis viivad harjutaja meditatsiooni seisunditeni.
Dhāraṇā, dhyāna ja samādhi on kolm astet meditatsiooni protsesssis. Tihti on need kolm kokku võetud ka sõnaga saṃyama. Dhāraṇā on keskendumine mille ehk põhiliseks iseloomustavaks omaduseks on pingutus - harjutaja pingutab et olla keskendunud. Dhyāna on seisund kus pingutus kaob ja keskendatus ühele objektile püsib ühtse vooluna. Harjutaja tunneb et ta on objektiga üks. Samādhi seisundis kaob Mina ja jääb vaid objekt. Ühtesulamine on täielik. Saṃyama on vahend objekti omaduste (või mistahes küsimuse) paremaks tundmaõppimiseks või asjakohaste vastuste saamiseks. joogakool.ee
joogatund.ee maajajooga.ee joogatunnid.ee joogatallinn.ee tiibetiravi.ee yogaskolan.se joogaliitto.fi kym.org vinyasakrama.org.uk sriram.de svastha.net www.yogahouse.ee |
