|
Jooga on nava śarira samskāra - uute keha mustrite loomine, vanade mustrite asendamine uutega
Jooga peab olema sarva anga sādhana - see peab kaasama kogu sinu olemuse: keha, meele ja vaimu Jooga on terviseprobleeme ärahoidev ja tervendav aśastra śastra cikitsa - kirurgia ilma skalpellita Miks mediteerida? Meditatsioonil võib olla 3 erinevat eesmärki: laukika (sõnast loka, maailm) - et aidata hakkama saada igapäevaelu ülesannetega (lapsed, töö, suhted) vaidika - spirituaalne, vaimne eesmärk. Eesmärk, mis aitab kellmeid ennast sügavamalt tundma õppida. See on traditsiooniliselt mõeldud vähestele, kes suudavad end eluaegselt pühendada cikitsa - kasutatakse tervendamiseks Sri Krishnamacharya esitas joogaõpetust kui eneseväestamise protsessi. Ta uskus, et jooga peab olema kohandatud vastavalt inimese vajadustele mitte vastupidi. See traditsioon käsitleb inimest holistlikult - tervikuna - ja kasutab mitte ainult asanat vaid ka teisi jooga vahendeid, et parimal viisil toetada õpilase tervenemise ja muutumise võimet. >>>
yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna ja samādhi Ajalugu: Krishnamacharya 100 juubel
|
Joogatunnid eestis leiad siit Duḥkha saṁyoga viyogaṁ yogaḥ
Bhagavadgītā: VI-23 Jooga on lahtiühendumine ühendatusest kannatusega duḥkha – pain saṁyoga – very close viyogaṁ – to distance, to cut yogaḥ – that is yoga. Tunneme sageli valu (füüsiline, mentaalne või emotsionaalne) ja see hõivab kogu meie tähelepanu. Me keskendume valule ning vahel ööpäevade kaupa. Me oleme sellest täidetud. See võib meid tervenisti alla neelata. Peaksime hoidma distantsi valuga. Valu loob kannatuse - duḥkha. Valu on meie sees kuid peaksime oma meeles sellest eemalduma. Kuidas? Jooga on hea vahend. Eemalda samastumine valuga ja keskendu millelegi mis sind valust lahti ühendab – keskendu millelegi muule. SaṃyamaMeditatsioon ei ole midagi joogast eraldiseisvat. Terviklik joogaõpetus sisaldab ka keskendumisharjutusi mis viivad harjutaja meditatsiooni seisunditeni.
Dhāraṇā, dhyāna ja samādhi on kolm astet meditatsiooni protsesssis. Tihti on need kolm kokku võetud ka sõnaga saṃyama. Dhāraṇā on keskendumine mille ehk põhiliseks iseloomustavaks omaduseks on pingutus - harjutaja pingutab et olla keskendunud. Dhyāna on seisund kus pingutus kaob ja keskendatus ühele objektile püsib ühtse vooluna. Harjutaja tunneb et ta on objektiga üks. Samādhi seisundis kaob Mina ja jääb vaid objekt. Ühtesulamine on täielik. Saṃyama on vahend objekti omaduste (või mistahes küsimuse) paremaks tundmaõppimiseks või asjakohaste vastuste saamiseks. |
