Jooga - aastatuhandete tagant tänapäeva
Iidne pitsat Mohenjodaro väljakaevamistelt
Vähemalt 4000 ja tõenäoliselt rohkem aastat on jooga olnud inimkonna teadmistepagasi osa. Seda aastatehulka võime nimetada tuginedes arheoloogilistele leidudele - Mohenjodaro´s Induse orus väljakaevamistel leitud muistne pitsat dateeritakse just kuhugi 3000-4500 aasta tagusesse aega. Pitsatil on kujutatud isik istub asendis mis kõige enam meenutab mulabhandasanat - asendit mis on kättesaadav nö kaugelejõudnud joogidele. On tõenäoline, et kui selleks ajaks oli jooga tähtsus selline, et ilmus pitsatitele, siis oli jooga olemas ka varem. Kui palju varem, mis kujul, neile küsimustele täna üheseid vastuseid ei ole.
Kogu selle tuhandete aastate pikkus earengu kestel on tuhanded innukad joogid enese peal praktikas läbi viinud õpetust, mis on mõeldud levima eelkõige õpetajalt õpilasele. Kuni üsna viimase ajani on paljut sellest õpetusest hoitud salajas. Ja seda põhjusega nagu tänapäeva informatsiooni üleküllus näitab. Janu järjest uute teadmiste järele ühelt poolt ja tihti iga hinna eest info levitamise soov teiselt poolt on viinud ka kahtlase väärtusega või isegi selgelt valetõlgendusteni. "Tõlkes kaduma läinud" effekt pole sugugi haruldane.
Kui suurem osa neist tuhandeist aastatest jooga ajaloos on õpetust edasi antud vaid üksikutele kes on suutelised seda algkujul edasi andma siis tänapäeval näeme kuidas jooga on muutunud massikultuuri osaks ja joogaks nimetatakse tihti nähtusi millel pole jooga põhimõtetega mingit pistmist.
Jooga.ee jagab teavet autentse, traditsioonilise joogaõpetuse kohta. Selle vaimse traditsiooni juured on jälgitavad aastasadade taha, see ei ilusta end toredate "stiilinimedega" vaid viib meid muistse pärimuse allika juurde, see ei suru kellelegi peale ühtki religioosset vaadet, see on jooga kogu selle sügavuses nagu seda andis edasi Sri Krishnamacharya.
Krishnamacharya - kuigi ei lahkunud Indiast kunagi - on ilmselt enim jooga maailma jõudmist mõjutanud õpetajaid. 1930ndatel aastatel avastasid eurooplased ja ameeriklased Indias joogaõpetuse. Indra Devi oli üks esimesi valgeid kes Krishnamacharya juures õppis ja õpitut hiljem läänemaailmas edasi õpetas. Täna maailmas nii levinud "kaubamärgid" nagu Iyengar-jooga ja Ashtanga-jooga esiõpetajad olid Krishnamacharya õpilased. Samuti paljud "stiilid" mis on tekkinud nende baasilt, eriti ehk aga jõulise ashtanga-jooga baasilt millist lähenemist Krishnamacharya õpetas ennekõike lastele ja noortele.
Krishnamacharya õpetust hoiavad ja annavad tänapäeval edasi kogu selle ulatuses tema poeg TKV Desikachar keda õpilased kutsutakse austavalt lihtsalt Sir ning pojapoeg Kausthub Desikachar. Viimane on saamas ka regulaarseks Eesti külastajaks andes nii kõigile huvilistele võimaluse oma kodumaal jooga õpetustega kõige kõrgemal tasemel tutvuda.
Eestis on tänaseks mitukümmend joogaõpetajat kes on õppinud, õpivad ja õpetavad selles traditsioonis. Ei maksa neilt küsida, mis joogat nad õpetavad, kuigi ilmselt saad vastuseks "klassikaline jooga" või "Krishnamacharya traditsioon". Krishnamacharya oleks ilmselt olnud väga selle vastu kui keegi oleks öelnud, et teeb "Krishnamacharya joogat". Samuti on igasugusest sildistamisest selgelt distantseerunud TKV Desikachar öeldes, et keegi ei saa seda muistset ja vana õpetust enda omaks kuulutada. See on lihtsalt jooga.
Kogu selle tuhandete aastate pikkus earengu kestel on tuhanded innukad joogid enese peal praktikas läbi viinud õpetust, mis on mõeldud levima eelkõige õpetajalt õpilasele. Kuni üsna viimase ajani on paljut sellest õpetusest hoitud salajas. Ja seda põhjusega nagu tänapäeva informatsiooni üleküllus näitab. Janu järjest uute teadmiste järele ühelt poolt ja tihti iga hinna eest info levitamise soov teiselt poolt on viinud ka kahtlase väärtusega või isegi selgelt valetõlgendusteni. "Tõlkes kaduma läinud" effekt pole sugugi haruldane.
Kui suurem osa neist tuhandeist aastatest jooga ajaloos on õpetust edasi antud vaid üksikutele kes on suutelised seda algkujul edasi andma siis tänapäeval näeme kuidas jooga on muutunud massikultuuri osaks ja joogaks nimetatakse tihti nähtusi millel pole jooga põhimõtetega mingit pistmist.
Jooga.ee jagab teavet autentse, traditsioonilise joogaõpetuse kohta. Selle vaimse traditsiooni juured on jälgitavad aastasadade taha, see ei ilusta end toredate "stiilinimedega" vaid viib meid muistse pärimuse allika juurde, see ei suru kellelegi peale ühtki religioosset vaadet, see on jooga kogu selle sügavuses nagu seda andis edasi Sri Krishnamacharya.
Krishnamacharya - kuigi ei lahkunud Indiast kunagi - on ilmselt enim jooga maailma jõudmist mõjutanud õpetajaid. 1930ndatel aastatel avastasid eurooplased ja ameeriklased Indias joogaõpetuse. Indra Devi oli üks esimesi valgeid kes Krishnamacharya juures õppis ja õpitut hiljem läänemaailmas edasi õpetas. Täna maailmas nii levinud "kaubamärgid" nagu Iyengar-jooga ja Ashtanga-jooga esiõpetajad olid Krishnamacharya õpilased. Samuti paljud "stiilid" mis on tekkinud nende baasilt, eriti ehk aga jõulise ashtanga-jooga baasilt millist lähenemist Krishnamacharya õpetas ennekõike lastele ja noortele.
Krishnamacharya õpetust hoiavad ja annavad tänapäeval edasi kogu selle ulatuses tema poeg TKV Desikachar keda õpilased kutsutakse austavalt lihtsalt Sir ning pojapoeg Kausthub Desikachar. Viimane on saamas ka regulaarseks Eesti külastajaks andes nii kõigile huvilistele võimaluse oma kodumaal jooga õpetustega kõige kõrgemal tasemel tutvuda.
Eestis on tänaseks mitukümmend joogaõpetajat kes on õppinud, õpivad ja õpetavad selles traditsioonis. Ei maksa neilt küsida, mis joogat nad õpetavad, kuigi ilmselt saad vastuseks "klassikaline jooga" või "Krishnamacharya traditsioon". Krishnamacharya oleks ilmselt olnud väga selle vastu kui keegi oleks öelnud, et teeb "Krishnamacharya joogat". Samuti on igasugusest sildistamisest selgelt distantseerunud TKV Desikachar öeldes, et keegi ei saa seda muistset ja vana õpetust enda omaks kuulutada. See on lihtsalt jooga.
Krishnamacharya mulabhandasanas
