Jooga+teraapia = joogateraapia
Kai Siidirätsep
Joogapraktikad grupis on vahvad ja tõhusad. Miks küll peaks üksi
pingutama hakkama? Milliseid võimalusi pakub joogateraapia? Vastab
joogaterapeut Merle Vau.
Mis on joogateraapia? Mis on tema eesmärk?
Jooga eesmärk on püsinud aastatuhandeid sama: hoida inimese tervist. Argielus
pole seda sugugi lihtne saavutada, sest elu seab meie teele eri moel avalduvaid
takistusi. Sageli on selleks haigus. Joogateraapia ehk joogacikitsa tegeleb jooga
vahendeid kasutades takistuste kõrvaldamisega. See on tervendamisprotsess,
kus inimesel endal on aktiivne roll oma tervisliku seisundi muutmisel.
Joogaõpetaja osa on suunata õpilast läbi protsessi, õpetades kasutama kõiki
sobivaid vahendeid õiges kontekstis, sobivas vahekorras ja õigel viisil. See
tähendab, et inimene teeb personaalselt tema jaoks kujundatud joogapraktikat
ise igapäevaselt kodus, reisil või kus iganes ta viibib. Terapeudi poole pöördub
ta praktika ja õpetuse saamiseks ning hiljem ka praktika muutmiseks. Praktika
peab muutuma koos muutuva inimesega, see on protsess mitte ühekordne tablett.
Millised on joogateraapia vahendid? Kas mõni on olulisem kui teine?
Põhivahendid on joogaasendid, hingamisharjutused, mediteerimisega seotud
praktikad, kujustamine, helide ja mudrade (sümbolid) kasutamine. Hellitavalt
öeldes võib joogateraapia südameks pidada just hingamist, sest see on otseselt
seotud meie südameruumiga, meie sügavaima olemusega. Joogafilosoofia peab
hingamist inimese tervisliku seisundi peegliks ja hingamispraktikaid suurima
potentsiaaliga vahendiks tervenemise teel.
Väga oluline on üle vaadata elustiil, sealhulgas toitumisharjumused.
Joogaterapeut soovitab inimese hetkevajadustest lähtuvalt teatud kindlat
kombinatsiooni nendest vahenditest. Tähtsam vahenditest endist on see, kuidas
neid rakendada!
Mis on jooga ja joogateraapia suurim erinevus?
Joogateraapia aluseks on individuaalne lähenemine. Seda ei tehta grupis, kus
käivad rohkem või vähem terved inimesed. Joogateraapia eesmärk on inimest
ravida! Terapeudi jutule tuleb inimene konkreetse vaevusega, näiteks unehäired,
närvilisus, kõhukinnisus, erinevad tugi-liikumisaparaadi probleemid jne. Ta
soovib terveneda. Individuaalkava alusel hakkab inimene praktiseerima joogat
talle sobival viisil. Lähtekohaks praktika kujundamisel on tema füüsiline,
vaimne ja emotsionaalne olukord. Mitte igaühel pole vaja “peapeal seista”.
Kas igale inimesele tehakse personaalne raviskeem?
Jah, olenevalt vaevustest, ootustest ja valmisolekust teha koostööd. Terapeut
arvestab tegevuskava koostamisel ka inimese tegelikke võimalusi. Näiteks pole
ajahädas olevale inimesele arukas koostada pikka praktikat või soovitada laulda
mantrat inimesel, kes teeb oma kava hommikul kodus, kui pereliikmed alles
magavad.
Kuidas teraapia toimub?
Esimesel konsultatsioonil selgitab terapeut välja inimese vaevused ja nende
põhjused. Ka selle, milline on tema elurütm, töö, huvid, hobid ja eesmärgid.
Selle teabe põhjal koostab ta patsiendile isikliku praktika. Enamasti tehakse
seda 7–10 päeva. Uuel konsultatsioonil hinnatakse muutunud olukorda ja
korrigeeritakse raviskeemi. Vastavalt vajadusele nii mitmeid kordi.
Kui kaua tervenemine aega võtab?
Määravaks on haiguse iseloom, samuti inimese valmisolek tervenemisse
ise panustada. Joogateraapias on kesksel kohal seisukoht, et edu tuleb vaid
siis, kui inimene ise võtab vastutuse oma tervise eest. See tähendab, et kui
tema meel pole selleks valmis, kestab ka tervenemine palju kauem. Isegi
raske haiguse korral toimub aga aktiivselt oma raviprotsessis osaleva inimese
tervenemine palju kiiremini. Joogaterapeut selgitab, mida inimene muutumiseks
ja kasvamiseks ISE tegema peab.
Joogateraapias on oluline ja samas nii huvitav just protsess. See, mida patsient
alguses kaebab, ja see, kuhu koos välja jõutakse, on sageli väga erinevad
seisundid. Sel põhjusel pole kindlat praktikat kindla vaevuse jaoks. Alati on
lahenduseks loov ja muutuv protsess. Endasse süüvides probleemide olemus
muutub, koos sellega muutuvad ka lahendust pakkuvad praktikad.
Joogapraktikad grupis on vahvad ja tõhusad. Miks küll peaks üksi
pingutama hakkama? Milliseid võimalusi pakub joogateraapia? Vastab
joogaterapeut Merle Vau.
Mis on joogateraapia? Mis on tema eesmärk?
Jooga eesmärk on püsinud aastatuhandeid sama: hoida inimese tervist. Argielus
pole seda sugugi lihtne saavutada, sest elu seab meie teele eri moel avalduvaid
takistusi. Sageli on selleks haigus. Joogateraapia ehk joogacikitsa tegeleb jooga
vahendeid kasutades takistuste kõrvaldamisega. See on tervendamisprotsess,
kus inimesel endal on aktiivne roll oma tervisliku seisundi muutmisel.
Joogaõpetaja osa on suunata õpilast läbi protsessi, õpetades kasutama kõiki
sobivaid vahendeid õiges kontekstis, sobivas vahekorras ja õigel viisil. See
tähendab, et inimene teeb personaalselt tema jaoks kujundatud joogapraktikat
ise igapäevaselt kodus, reisil või kus iganes ta viibib. Terapeudi poole pöördub
ta praktika ja õpetuse saamiseks ning hiljem ka praktika muutmiseks. Praktika
peab muutuma koos muutuva inimesega, see on protsess mitte ühekordne tablett.
Millised on joogateraapia vahendid? Kas mõni on olulisem kui teine?
Põhivahendid on joogaasendid, hingamisharjutused, mediteerimisega seotud
praktikad, kujustamine, helide ja mudrade (sümbolid) kasutamine. Hellitavalt
öeldes võib joogateraapia südameks pidada just hingamist, sest see on otseselt
seotud meie südameruumiga, meie sügavaima olemusega. Joogafilosoofia peab
hingamist inimese tervisliku seisundi peegliks ja hingamispraktikaid suurima
potentsiaaliga vahendiks tervenemise teel.
Väga oluline on üle vaadata elustiil, sealhulgas toitumisharjumused.
Joogaterapeut soovitab inimese hetkevajadustest lähtuvalt teatud kindlat
kombinatsiooni nendest vahenditest. Tähtsam vahenditest endist on see, kuidas
neid rakendada!
Mis on jooga ja joogateraapia suurim erinevus?
Joogateraapia aluseks on individuaalne lähenemine. Seda ei tehta grupis, kus
käivad rohkem või vähem terved inimesed. Joogateraapia eesmärk on inimest
ravida! Terapeudi jutule tuleb inimene konkreetse vaevusega, näiteks unehäired,
närvilisus, kõhukinnisus, erinevad tugi-liikumisaparaadi probleemid jne. Ta
soovib terveneda. Individuaalkava alusel hakkab inimene praktiseerima joogat
talle sobival viisil. Lähtekohaks praktika kujundamisel on tema füüsiline,
vaimne ja emotsionaalne olukord. Mitte igaühel pole vaja “peapeal seista”.
Kas igale inimesele tehakse personaalne raviskeem?
Jah, olenevalt vaevustest, ootustest ja valmisolekust teha koostööd. Terapeut
arvestab tegevuskava koostamisel ka inimese tegelikke võimalusi. Näiteks pole
ajahädas olevale inimesele arukas koostada pikka praktikat või soovitada laulda
mantrat inimesel, kes teeb oma kava hommikul kodus, kui pereliikmed alles
magavad.
Kuidas teraapia toimub?
Esimesel konsultatsioonil selgitab terapeut välja inimese vaevused ja nende
põhjused. Ka selle, milline on tema elurütm, töö, huvid, hobid ja eesmärgid.
Selle teabe põhjal koostab ta patsiendile isikliku praktika. Enamasti tehakse
seda 7–10 päeva. Uuel konsultatsioonil hinnatakse muutunud olukorda ja
korrigeeritakse raviskeemi. Vastavalt vajadusele nii mitmeid kordi.
Kui kaua tervenemine aega võtab?
Määravaks on haiguse iseloom, samuti inimese valmisolek tervenemisse
ise panustada. Joogateraapias on kesksel kohal seisukoht, et edu tuleb vaid
siis, kui inimene ise võtab vastutuse oma tervise eest. See tähendab, et kui
tema meel pole selleks valmis, kestab ka tervenemine palju kauem. Isegi
raske haiguse korral toimub aga aktiivselt oma raviprotsessis osaleva inimese
tervenemine palju kiiremini. Joogaterapeut selgitab, mida inimene muutumiseks
ja kasvamiseks ISE tegema peab.
Joogateraapias on oluline ja samas nii huvitav just protsess. See, mida patsient
alguses kaebab, ja see, kuhu koos välja jõutakse, on sageli väga erinevad
seisundid. Sel põhjusel pole kindlat praktikat kindla vaevuse jaoks. Alati on
lahenduseks loov ja muutuv protsess. Endasse süüvides probleemide olemus
muutub, koos sellega muutuvad ka lahendust pakkuvad praktikad.
