21. juunil 2018 tähistati ÜRO poolt tunnustatud ja ellukutsutud rahvusvahelist joogapäeva taas ka Eestis: Tallinnas ja Tartus.
     Sellel päeval kogunevad inimesed, kes praktiseerivad joogat või kellel on soov nende praktikatega tegelema hakata, kokku, et ühiselt ja kogenud õpetajate juhendusel praktiseerida jooga harjutusi ehk asanaid, hingamistehnikaid ehk pranayamasid ning mediteerida.
Joogale pühendatud üritust korraldas India Suursaatkond koostöös Eesti Joogaühinguga.
    Tallinnas rulliti joogamatid lahti Kalevi spordihallis, kus oli aukülaliseks  India suursaadik Eestis Vani Rao. Joogaühingu õpetajate eestvedamisel ja ettenäitamisel tehti tunniajane praktika, mis mahutas paralleelselt nii väljakutsuvamaid kui leebemaid asanavariante, et arvestada kohaletulnud inimeste erineva ettevalmistuse ja füüsiliste võimalustega.
Ürituse üks eestvedajatest Riina Klemet: „Miks koos India saatkonnaga? Vastus on lihtne – jooga on pärit Indiast. Ja samas on Eesti Joogaühingul saatkonnaga ühised eesmärgid: India riik soovib saatkondade vahendusel üle kogu maailma ja koostöös kohalike joogakeskustega, tutvustada joogat kõikjal. Sama soovib ka Eesti Joogaühing - avardada eestlaste silmaringi jooga võimaluste osas , sest igaüks saab teha joogat isiklikest erivajadustest ja võimalustest lähtudes. Vaja on õigeid vahendeid ja jooga neid pakub.“
     Millised on plaanid edaspidiseks? Vastab Riina Klemet: „On mõttes, taas koostöös saatkonnaga, teha joogapäev, kus oleks esindatud täiendatud kava ja tegevus laieneks ka teistesse Eesti linnadesse peale Tallinna ning Tartu.“ Osaleja Eha Altmäe õpib joogaõpetajaks Eesti Joogaühingu juures tegutsevas joogakoolis: „Kindlasti on joogapäeva organiseerimine oluline. Kokku saavad joogahuvilised ja samas on võimalik teavitada jooga positiivset mõju ning võimalusi.“
    Tartus toimus üritus A. Le Coq spordimaja pallisaalis, kus kohaletulnuid tervitas India suursaatkonda esindav Hillol Kumar Sinha. Mida arvab sellisel üritusel osalemisest samuti joogaõpetajaks õppiv Maria Sofia Piir? „Ma arvan, et see on suurepärane üritus tuua inimesteni joogat ja sellega seotud teadmisi. Minu arvates tasub seda päeva nö. ära kasutada, et rohkem jõuda inimesteni, tehes paremat ettevalmistust teavitustöös ja planeerimises.“
   Eesti Joogaühing osales rahvusvahelisel joogapäeval esmakordselt.
   Eesti Joogaühing ühendab klassikalise jooga õpetajaid ja terapeute üle Eesti, kes lähtuvad õpetusest Sri Krishnamacharya traditsioonis.
Koostaja: Joogavalgus

 Väljavõte artiklist...
Pärnu Postimees 29.10.2016 ​Karin Klaus
Foto. Maarja-Magdaleena Gild
www.joogatunnid.ee ja www.ulitundlikinimene.ee

Jooga viis eneseleidmise teele

Pärnu Maarja-Magdaleena gildi ärklisaalis annab joogatreeninguid Marilii Toots, kes jõudis joogani isikliku kogemuse kaudu.

Aastaid tagasi koondati Marilii töölt, lisandus lahkuminek elukaaslasest ja teise linna kolimine. Muutused lõid meele tasakaalust välja, enese kaotamine viis ärevuse ja depressioonini.

„Hakkasin otsima võimalusi iseenda aitamiseks ja jõudsin massaaži kursuste ning tantsuarmastuse kaudu joogani“, Meenutab Marilii oma tee algust.

Naine sattus kohe joogastiili juurde, mis talle sobis: ta järgib Krishnamacharya koolkonna õpetajaid.

„Joogasüsteem ja –õpetus põhineb samadel tekstidel, aga tundides kasutatavad vahendid erinevad,“ seletab Marilii. „Mulle sobib individuaalsem lähenemine, mis Krishnamacharya koolkonda iseloomustab.“

Praeguseks on Marilii teinud läbi rahvusvahelise nelja-aastase joogaõpetajate koolituse ja andnud joogatunde Tallinnas, Tartus ja nüüdseks kaks aastat Pärnus.

Marilii juhendataval algajate kursusel omandatakse jooga baastõed. Uusi huvilisi oodatakse teisegi avatud gruppi, kus samade teemadega minnakse sujuvalt edasi.

Marilii nimetab enda tunde pigem rahulikus tempos kulgevateks, kus pulss ja hingamine liiga kiireks ei lähe, sest nii saab oma kehas ja mõttes toimuvat paremini tunnetada. Samal põhjusel pole tundides muusikat: muusika tekitab emotsioone, mis taas tähelepanu kõrvale kallutavad. Igas tunnis on lühike sissejuhatus, kus räägitakse, mida ja miks tehakse, ja rakendatakse kuuldu praktikas.

Eraldi rühmana juhendab Marilii veedamantrate õppimist. Vanadest India pühakirjadest ehk vedadest pärinevad mantrad on silbid, sõnad või helid, mida kasutatakse vaimsetes praktikates.

Mantravibratsiooni usutakse parandavat inimese füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist, keskendumisvõimet ja samuti soodustavad need mediteerimist.

Ühtlasi annab Marilii individuaalseid joogatunde, koostab harjutuskavu ja korraldab temaatilisi kohtumisi. Ta juhendab veel gruppi, kes soovib tõsta eneseteadlikkust igapäeva elu toetamiseks.

„Sellel kursusel läheme joogateadmistega süvitsi, aga samuti kasutame rituaale, käitumis- ja grupiteraapia meetodeid,“ seletab Marilii. „Eluraskused on paljudel inimestel, aga kõigis meis on vägi ja jooga saab otsijat eneseleidmise teel aidata.“

Käesoleva 2016 aasta jaanuari viimasel kolmel päeval toimus MTÜ Eesti Joogaühingu alustatud kolmeaastase klassikalise jooga õpetajate kooli esimene moodul. Seda koolitust on kaua oodatud ja oma stardipaugu ta nüüd sai ning õnnelikult üle esimese etapi finišijoone ka jõudis. Kooli nimekiri on austusväärselt 38 inimese jagu pikk. Kogu koolipere on äärmiselt avatud, juba mõõdukalt kogenud ja julgelt valmis nii edasi liikuma kui ka vanu arusaamu ümber õppima ja isegi maha jätma. Õppimiseks oleme valmis ka meie kõik, neli õpetajat ja kuusteist mentorit-õpetajat. Pole paremat õppimise meetodit kui õpetamine - oma kogemiste ja kogemuste jagamine, teiste kuulamine ja uue vastu võtmine ka selles positsioonis. 

Joogalikus elufilosoofias on kaunilt kirjeldatud inimest kui postiljoni. Sa tuled teadmiste pakiga, täiendad seda ja annad siis oma pakikese edasi. Teatud mõttes on see nagu üks elutöö osa. Igal oma pakikese edasi toimetamine. Viieteistkümnest kohtumisest esimene on tehtud. See kogemus oli väärt ettevalmistust ja pingutust. Tänutundes tuksub süda kõikidele, kes andsid lubaduse õppida ja kõikidele neile, kes andsid lubaduse õpetada. 

अथ योगानुशासनम् atha yoga-anuśāsanam

sinu hingamine on see, mis alati teeb teed
sinu liigutus on see, mis hingamisele tuleb järele
ja sinu juba kogutud teadmiste ja kogemuste sees
nad väga tasapisi, õrnalt, samas kindlalt
teevad uuele ja veidi tundmatule teed...
et tõe sa leiaks iseenda päris olemuse seest

​Külle Kordemets

Marilii Toots, Alkeemia.ee 29.jaanuar 2016
www.joogatunnid.ee
Esmakordselt avaldatud siin.
Loe lisaks siit.

Millest sõltub inimese sisemine enesekindlus ning kuidas seda leebelt ja toetavalt suurendada?

Kas oled kunagi mõelnud, mis enesekindlus ikkagi on ja kust see tuleb? Enesekindlus ei tulene ainult välistest saavutustest, vaid pigem sellest, et inimene saab iseendale loota, teab, kuidas tema meel ja keha toimivad ning mida hetkel vajavad. See on teadmine, et mis iganes elu toob, saab ta hakkama, et võib end ja elu usaldada ning vajadusel abi paluda. Sellisel juhul ei kahjusta ta end ega teisi ülemääraste emotsioonide või draamaga ning on võimalik elus edasi liikuda.

Kui inimeses on siiras eneseusaldus, siis sellega kaasneb teadmine, kuidas iseendaga hakkama saada ning suhted teistega saavad muutuda selgeks ja lihtsaks. Eneseusaldus on justkui üksikisiku kasutusjuhend, mis on inimesel endal alati käepärast ja sobivast kohast avatud.

Mis on näiline enesekindlus?

Mõnikord on inimese ebakindluse kattevarjuks näiteks uhkus, ülbus või ebasiiras sõbralikkus. Need võivad eneses omakorda varjata näiteks hirmu, viha, ahnust, kadedus või hoopis enesehaletsust ja lootusetust. Vahel ta võitleb ja tõestab midagi järjekindlalt või väljendub ebakindlus agressiivsuses ja/või jõuetuses.

Kui kogu enesemääratlus on seotud näiteks töö, õpingute, mõne sõbra/sugulase või elukaaslase heakskiiduga, siis mis juhtub kui töökoht kaotatakse, kool saab läbi või sõber/elukaaslasest lahkub? Kui end siis täiesti kaotatakse ja ollakse teadmatuses ning segaduses, justkui laialivalgunud ja tükkideks kistud, siis ongi senine enesekindlus olnud seotud ainult välisega. Seda võimegi nimetada näiliseks enesekindluseks. Jah, loomulikult välised saavutused toetavad indiviidi eneseusaldust, kuid on oluline vahet teha, kas jõud ja teadmine tuleb ka inimesest endist või ainult välisest tagasisidest. Ainult teistele lootma jääda on libe tee. Inimesed pole sellisel juhul enam vabad oma valikutes, vaid sõltuvad teiste (sõbrad, ülemus, õpetaja, perekond, töökaaslased, abikaasa jne) heakskiidust.

Võib-olla on kogu aja elanud kellegi teise elu, soovist meeldida või olla "hea inimene", julgemata teha ise valikuid ja otsuseid, kartes eksida? Kartes, et sa ei meeldi teistele sellistena, nagu oled? Võib-olla sa ei teagi, kes oled, mida ise vajad ja soovid? Äkki ongi sinus midagi inetut, mida sa ei soovi ka enesele näidata? Võib-olla on nii, et teise tingimuste järgi elada on vaevaline, sest see ei sobi sinu loomuse ja vajadustega, aga ei julge või isegi tea, mida muuta?

Kuidas teada saada, kas elad oma olemusega vastuolus?

Mida rohkem oma keha ja meelt väärkasutatakse, seda väiksemaks läheb inimese sisemine eneseusk ja enesekindlus, väheneb energiatase kuni täieliku kurnatuse, haiguse või läbipõlemiseni välja. Vahel on ebakindlus väljaloetav füüsilisest kehast kas nõrkuse, värinate või näiteks just nimelt liigse jäikusena. Elu võib kaotada tähenduse - justkui mõtetel ja tegudel pole enam jõudu sees ja neis puudub kooskõla. Kui inimene on enese suhtes segaduses, siis on keeruline anda edasi selgeid sõnumeid ka teistele, mis omakorda võib tekitada raskusi suhetes ja suhtlemisel.

Heaks tagasiside peegliks enese tundmaõppimisel on just teised inimesed. Üks suuremaid kannatusi on tihti ühiskonnast ja lähedastest suhetest eemalejäämine/eemale hoidmine või järjepidev enesekindluse või isegi agressiivsuse maski kandmine, sest nii kaotab indiviid end järjest rohkem ära, vahel seda eneselegi tunnistamata. Teistest hoitakse eemale või ollakse kaitses aga tihti just teadmatusest, oskamatusest, hirmust ja ebakindlusest võimalike konfliktide, hukkamõistu või vääritimõistmiste ees. Nii kui hakatakse vägivaldselt, suure tahte ja jõuga end või teisi suruma inimese olemusega vastuolus olevatesse raami, siis varem või hiljem toimub tagasilöök, pingesse mineku, füüsilise või emotsionaalse valu või hoopis haiguse näol. Kui osaline olukorrast ei õpi, siis enesekindlus tihti hoopis väheneb. Teise äärmusena võib inimene lihtsalt lootuse kaotada ja alla anda ning loobuda tõeliselt südamest elamast.

Kust tõeline enesekindlus tuleb?

Enesekindlust aitab suurendada iseenda tundmaõppimine ning vastavalt saadud teadmistele tegutsemine. Inimene saab end teistele avada täpselt nii palju, kui ise teab enese kohta. Teadlikkus sünniga kaasa saadud ja ka elu jooksul kogunenud omadustest vähendab hirmu ning nii on võimalik oma vajadusi väljendada ja vastavalt neile toimida. Kui inimese keha on hoolitsetud/hoitud, on ka meel rahulik ja vastupidi. Nii on järjest lihtsam püsida kontaktis iseenda ja sisemise teadmisega, mis annab enesekindluse ja näitab edasise liikumise suuna. Nõnda on oma tõelisi vajadusi kergem ära tunda ning tõelist potentsiaali rakendada. Suur osa inimestest soovib olla aktsepteeritud ja ühiskonda kaasatud just sellistena nagu nad hetkel on. Seetõttu on oluline elada oma omadustega rahus, teisi tahtlikult kahjustamata.

Enesekindlus tuleb teadmisest, et inimene ei saa elus kõike kontrollida ja et on ka midagi temast suuremat, mida usaldada. Selle suuremaga saab olla kontaktis just läbi eneseteadlikkuse ja südameruumi kasvatamise, mis omakorda toetab eneseusaldust ja -kindlust.

Kuidas sellise enesetundmiseni jõuda?

Teada ju on, et uue inimese sünniga kasutusjuhendit kaasa ei anta. Paremaks enese tundmaõppimiseks on vaja eelkõige sisemist selgust ning seejärel tahtejõudu ja enesedistsipliini, et end vägivallatult juhtida sobivas suunas. Ainult teadmisest ei piisa, on vaja tegutseda ja teadmisi rakendada.

- Arenda endas uudishimulikkust, empaatiat ja siirast hoolimist teiste suhtes. Nii on võimalik näha elu mitmekesisemalt.
- Loe silmaringi laiendamiseks, kuula teiste inimeste lugusid, kuid jäta ruumi omadele mõtetele ja kogemustele. Inimesed on erinevad. Ja see, mis sobib ideaalselt ühele, ei tarvitse sinu vajadustega kattuda.
- Lähtu teadmisest, et kõigi inimeste alge on üks ja selleks on headus, mis asub südameruumis. Keskendu sellele kujustades näiteks avanevat lootoseõit.
- Luba minna inimestel, sündmustel ja olukordadel, mis on sinu olemusega vastuolus. Loo enda jaoks igapäevane rituaal. Näiteks veel ja tulel on puhastav toime.
- Vaata inimesi, sündmusi ja olukordi kaugemalt, kolmanda erapooletu isikuna.
- Arvesta sellega, et kõigis inimestes on pime ala, mis põhjustab segadust ja valearusaamu. Õpi andestama nii teistele kui iseendale.
- Loo kehas ja meeles ruumi, et selgemini näha, täida see kerguse, valguse ja positiivsusega. Õpi südamega kuulama. Seda on hea teha näiteks läbi joogapraktika või Veeda mantrate õppimise. Kui sinus on ruumi, siis saab kasvada sisemine teadmine, kontakt iseenda ja millegi meist suuremaga.
- Õpi elu usaldama. Ära anna hinnanguid, vaid õpi olukorrast ja tee midagi teisiti järgmisel korral. Praktikana sobib näiteks meditatsioon positiivsete omadustega objektile, mantra või hingamisele keskendumine.
- Usalda oma sisemist teadmist ja tegutse vastavalt sellele. Jälgi, kust tuleb impulss tegutsemiseks.
- Treeni hetkes kohalolu näiteks kehaaistingute märkamise läbi. Too teadlikult kaks jalga vastu maad või jälgi oma hingamise rütmi.
- Lõdvestunud olek annab meile selgust ja teadmise, kus suunas oma elus muutuseid teha. (Loe lisaks siit.)

Muutused võivad olla esilagu väikesed. Näiteks igapäevane looduses/värskes õhus viibimine, suhkru tarbimise vähendamine, või teleka sulgemine tund enne magamaminekut ja toa tuulutamine. Anna nii endale kui teistele aega. Tähtis on järjepidev positiivse kavatsusega treenimine, et oleks võimalik mittetoetavad keha- ja meelemustrid vahetada end toetavate vastu ning neid siis sobivas kohas teadlikult kasutada.

Kui soovid saada senisest teistsuguseid tulemusi, siis on vajalik teha midagi teisiti. Tõeline enesekindlus ei sisalda uhkust või ülbust. See ei sisalda praalimist või end teistest paremaks või ka halvemaks pidamist ega enesehaletsust. Eelkõige sisaldab see füüsilist ja emotsionaalset vägivallatust nii enese kui teiste suhtes. Enesekindlus ei võitle või tõesta, enesekindlus on teadlikkus, mis suudab aktsepteerida ja vajadusel minna lasta.

Välised saavutused on tihti oskusliku enesesuunamise tulem. Või siis mitte. Tasub olla teadlik sellest, kust impulss tegutseda tuleb. Meeles tasub hoida, et kui hoolitseda oma vajaduste (mitte tahtmiste ja nõudmiste) eest, siis jagub rohkem jõudu ka teistele pühenduda, mis omakorda kasvatab eneseusaldust. Ja eneseusalduse kasvades kasvab ka usaldus ümbritseva osas. Oluline on, et inimene ei läheks endaga vastuollu ja kasutaks ise oma kasutusjuhendit, mis loomulikult iga päevaga täieneb, kuna indiviid ise ja ka ümbritsev on pidevas muutumises.

Marilii Toots, Alkeemia.ee 15.september 2015
www.joogatunnid.ee

Läbi keha ja meele lõdvestumise on võimalik sisemise selguse ja energiavarude taastamine, et seeläbi olla valmis uuteks pingutusteks ja ettevõtmisteks. Kui ollakse võimetu lõdvestama, siis igapäevased elu loomulikud tegevused võivad pingete kuhjumise tagajärjel hakata üle jõu käima.

Pingete kuhjumine võib väljenduda pidevas väsimuse tundes, näiteks kui keha ei taasta peale mõõdukat füüsilist pingutust oma jõudu (jääb pingeolekusse); meelest tulenevates kannatustes, näiteks negatiivses mõtlemises või hoopis liigses ärrituvuses ning keskendumisraskustes ja kannatlikkuse puudumises. Need on vaid mõned variandid võimalikest sümptomitest, mille ühine nimetaja on pinges olek - sobiva lõdvestuse puudumine.

Pikaajaline füüsiline ja vaimne pinge ning võimetus lõdvestuda võib endaga kaasa tuua erinevaid tervisehädasid - muuhulgas valud kehas, suhtlemisraskused või näiteks õppimisvõime/töövõime vähenemise ning sellest tulenevalt ohu töö kaotada või koolist välja langeda. Hirmude kasvamine ning muretsemine põhjustavad tihti omakorda pingeid.

Võimetusele lõdvestuda võib järgneda "läbipõlemine". Ka võivad pikaajalise pinge tulemiks olla meditsiinilised probleemid nagu näiteks kõrge vererõhk, hingamisraskused, ärevushäired, depressioon jms. Vaimne väsimine tekitab füüsilist kurnatust ja vastupidi. Keha ja meel on omavahel seotud tervikuks läbi hingamise ja eneseteadlikkuse. Kui inimene pole enda loomupärastest omadustest ja vajadustest teadlikud (iga inimene on ainulaadne), siis võib ta unustada end erinevatel põhjustel pingutama ja raisata oma energiavarusid.

Pingete kogunedes võib pingutamine anda eesmärgi saavutamisele hoopis vastupidise tulemuse ning osutuda takistuseks soovitu saavutamisel. Läbi teadliku lõdvestumise on võimalik lubada minna olukordadel/teetõketel, mis elu enam ei toeta ning seeläbi saada jõudu/teha ruumi uute või käsilolevate ettevõtmiste tarvis.

Täielik lõdvestumine

Lõdvestumine peaks toimuma nii keha kui meele tasandil lähtuvalt indiviidi isikuomadustest ja harjumustest. Mida rahutumad/rohkem pinges on keha ja meel, seda individuaalsemat lähenemist tihti lõdvestumise vahendite valikul vajatakse. Joogas kasutatakse teadlikuks keha ja meele lõdvestamiseks erinevaid tehnikaid lähtuvalt inimese hetkeseisundist ja vajadustest. Näiteks füüsilised asendid, hingamistehnikad, visualiseerimine, keskendumisharjutused, eneseteadalikkuse tõstmine läbi filosoofia ja eneseuuringu jpm.

Eraldi vahendina võib esile tuua häälekasutuse ning sealt omakorda eristada Veedadest pärinevate mantrate retsiteerimise. Veedad on iidsed pühad sanskritikeelsed tekstid, mis koosnevad mantratest ja kus on väidetavalt peidus vastused kõikidele küsimustele. Mantrad on võimsad helid. Kui neid hääldada õigesti ning soodsa kavatsusega, siis need levitavad erilist vibratsiooni meie kehas. Vibratsioonil on võime mõjutada meie füsioloogilist seisundit, sh vähendavad pingeid - parandades nii meie füüsilist, vaimset kui ka emotsionaalset tervist. Mantrate kasutus helina pikendab väljahingamist, mis omakorda toetab lõdvestumist. Mantrad soodustavad täielikku keskendumist ja on meditatsiooni üheks töövahendiks.

Pinges olekus võib inimene end tunda justkui pimeduses olevat, kuna elujõu voolamine on takistatud. Pingete vabastades võib tajuda, kuidas igapäevaelu taas liikuma hakkab ja lahendused leiduvad ka kõige võimatumatena tunduvatele olukordadele. Elus on endiselt nii rõõmu kui kurbust, nii väljakutseid kui kordaminekuid. Kui läbi lõdvestuse on taastatud nii sisemine kui füüsiline jõud, siis pole inimene äärmustest enam nii tugevalt mõjutatud, kannatusi on vähem ja elu saab sujuvamalt kulgeda mööda loomulikku teed.  

Pingete leevendamise esmaabi

- Kui märkad, et oled pinges, on hea algus juba tehtud.
- Kui pinge on seotud mõne kindla situatsiooni või tegevusega, siis võimalusel eemaldu ajutiselt sellest.
- Too tähelepanu enda keha juurde näiteks keskendudes oma jalataldadele. Toeta need tugevalt vastu maas.
- Seejärel tee mõned lihtsad füüsilised harjutused - sirutused, painutused. Katsu kuulata oma keha vajadusi.
- Sealjuures teadvusta oma hingamist. Märka, et hingad sisse ja välja. Luba sisse hingamisel end sirutada ja väljahingamisel lõdvestada.
- Edasi too fookus alakõhule ja märka, et sisse hingamisel alakõht pisut paisub ja väljahingamisel vajub. Märka kuidas hingamine muutub sujuvamaks ja ühtlasemaks.
- Edaspidi võid tähelepanu tuua rohkem väljahingamisele ning et keskendumist soodustada võta appi mõni täht või häälik. Kasuta kuuldavat heli. Tee vähemalt 12-24 teadlikku hingamist.
- Kausta harjutust järjepidevalt.

Kui oled häirivale pingele hetkelise leevendust saanud ning tähelepanu iseenda juurde toonud ja seeläbi energiat juurde saanud, on võimalik uurida, et mis valu või häirituse sinus esile tõi. Kas järgmisel korral saaksid ise teha midagi teisiti, et pinge tekkimist ennetada? Kas oleks võimalik läbi teadlikkuse oma reaktsiooni muutes pinget vähendada või vaos hoida ning seeläbi saaksime vajalikku või soovitud igapäevategevust siiski teostada?

Andres Adamson, Pärnu Postimees 5. september 2015.

Meditatsiooni positiivsest mõjust räägitakse palju. Samuti on skeptikuid kes peavad seda new-age roosamannaks. Ja paljudele inimestele ei lähe teema üldse korda. Millega on siis tegemist?
  Vaatame mida on tänapäeva teadusel meditatsiooni kohta öelda.  Viimastel aastatel avaldatakse uurimusi jooga kohta väga tihedalt. Eriti palju on neid selle jooga osa kohta mida võiks nimetada meditatsiooniks – erinevate keskendumisharjutuste kohta. Uuritud on nii tiibeti munkade meditatsiooniseisundeid kui moodsamaid tehnikaid, näiteks mindfulnessiks nimetatut. Tulemused on positiivsed.

2011 aasta 30. Jaanuaril avaldati ajakirjas Psychiatry Research: Neuroimaging artikkel, mis avaldas ühe uuringu tulemused. 16 meditatsiooniga varem mitte tegelenud katsealust läbisid 8 nädalase meditatsiooniprogrammi. Nende aju uuriti enne ja pärast magnet resonants seadmega (MRI). Tulemusena selgus et katsealuste aju hallainet lisandus võrreldes kontrollgrupiga. Kuna uuriti konkreetset ajupiirkonda siis võidi sedastada, et tulemuseks oli „aju hallaine tiheduse muutused piirkondades mis on seotud õppimise ja mälu, emotsioonide regulatsiooni, enese mõistmise ja sihi seadmisega“.
  Ühendriikide Terviseameti (US Health Department) kodulehe andmetel on aastatel 2011-2013 läbi viidud mitmeid uuringuid mis uurivad meditatsiooni mõju suitsetamisest loobumisele. Üldiselt leidsid kõik uuringud et see võib aidata ja mõned uuringud leidsid, et iha suitsetamise järele väheneb programmi läbinutel märkimisväärselt.
  Sama lehekülg viitab ka uuringutele mis käsitlevad meditatsiooni mõju unetusele, ängistusele, kõrgele vererõhule, haavandilisele koliidile, immuunfunktsioonile, menopaus kaasnähtudele. Tulemused on positiivsed. On leitud ka, et meditatsioon parandab vähki põdevate inimeste elukvaliteeti.
  Huviline võib leida veel hulga uuringuid mis käsitlevad muudegi joogapraktikate mõju inimesele ja mis leiavad, et mõju on olemas. Asjatundlikul rakendamisel on need mõjud positiivseid, inimese elu toetavaid muutusi tekitavad ja turvalised.
  
Traditsioon milles allakirjutanu on õppinud ja õpib, näeb jooga protsessi teekonnana lihtsamalt või jämedakoelisemalt järjest peenema suunas. Sellist ettevalmistust peetakse väga oluliseks. Hingamis- ja keskendumisharjutusi tehakse traditsiooniliselt istudes, selg püstine ja asend samas mugav.  Need pole võimalikud kui meil puudub võime piisava aja jooksul vastavas asendis olla. Eelnevate füüsiliste harjutustega luuakse ajapikku kehale vajalik valmisolek. Samuti luuakse füüsiliste harjutustega parem hingamisruum keha sees ja samuti vaigistatakse tihtiesinev “füüsiline rahutus”. Kui keha on valmis mõnd aega rahulikult ja mugavalt istuma siis on võimalik tegeleda pranayamaga – jooga hingamistehnikatega. Nende eesmärk on rahustada meel. Alles siis kui meel on rahulik onvõimalik kvaliteetselt keskenduda ja sellest võib ühel hetkel välja kasvada meditatsiooniseisund.

Võime öelda, et jooga eesmärk pole võimlemine, asendid – need on vaid vahendid jooga peamiste eesmärkide poole liikumisel mille eelduseks ideaaljuhul on võime mõnda aega rahulikult istuda. Kuid meetodeid sinna liikumiseks on mitmeid ja igaühe hetkeseisundit arvestades saab hingamise ja meditatsiooniga tegeleda ka teistes asendites kui istudes.
  Jooga on kõigile ja kui eelpoolmainitud ideaaljuhud pole kohandatavad siis kohaneb joogapraktika inimese olukorraga. Ehk ainukesed juhtumid kus jooga ei ole rakendatav on see kui inimene ei saa aru mida peab tegema või puudub tahe.

 Nagu iga tõhusa tehnika rakendamisel peab aga siingi parima ja turvalisima tulemuse saavutamiseks teatud ohutusreegleid. Esiteks on olulisim see, et me oleme kõik väga erinevad ja ei saa olla ühte ühetaolist lähenemist, mis annaks kõigile täpselt ühesuguse tulemuse. Nii peaks leidma, soovitavalt koostöös kogenud juhendajaga, harjutusviisi mis just sulle sobivaim oleks. Teiseks, peale eelöeldut tuleb siiski mainida üht üldreeglit: miski pole hea liiga paljuna ega liiga väheselt. Samas natuke vähem on parem kui liiga palju. Kolmandaks: samuti kõigile sobivalt – järjepidevus on oluline.

 Tänapäeval leiab sõnaga “jooga” tähistatult üpris vastuolulisi nähtusi. Eks see on iga populaarse asjaga nii. Kui pisut lihtsustada siis ehk tasuks läheneda joogale ühe lihtsa juhendi põhjal mille alusel võib joogaks muutuda peaaegu mis iganes – “jooga” tähendab ühendust, see ühendus on aga suunatud pigem sissepoole kui inimesest välja ehk siis teisisõnu: ühendame tähelepanu sellega mis on meie nahapinnast seespool: keha, hingamine jm. Oleme teadlikud sellest mida teeme, mis meiega toimub – oleme siin ja praegu, oleviku hetkes. 

Pärnu Postimees 2015.08.29 Iira Igasta
Foto: Kati Vaas
http://www.joogatunnid.ee/

Sügishooajast on Pärnu Maarja-Magdaleena gildis võimalik eneseteadlikkust tõsta ja  pingeid leevendada mitmesuguseid võtteid ja vahendeid kasutades.
Gildimaja joogakojas hakkab tunde andma ja joogaõpetust jagama joogatreener ja –õpetaja Marilii Toots.

Jooga baaskursusel on Tootsi sõnade kohaselt nelja tunniga võimalik süsteemselt omandada või üle korrata jooga baastõed, et aru saada, kas jooga on üldse teile. “Kui on, saab juba liituda algajate kursusega, kus igas tunnis on uus teema või lähenemine,” selgitab Toots.

Avatud joogagruppi on aga treeneri kinnitusel oodatud kõik, kes soovivad tunnis käsitletavate teemadega edasi minna rahulikult, kuid järjepidevalt, teadmisi pidevalt  süvendades ja õpetust praktiseerides. Avatud rühmaga võib liituda igal ajal nii algaja kui jätkajana.

Peale tavapärase algajate kursuse ja avatud grupi saab sel aastal õppida ja kogeda veedadest pärinevate mantrate mõju kehale ja meelele. “Heli vibratsioonil on võime mõjutada meie füsioloogilist seisundit, parandades nii inimese füüsilist, vaimset kui emotsionaalset tervist,” tutvustab Toots. “Mantrad soodustavad täielikku keskendumist, need on meditatsiooni töövahend.”

Teise täiesti uue võimalusena pakub Toots välja teadliku lõdvestumise joogakursuse.
Kursusel liigutakse järk-järgult teemadega sügavamale ühtse suletud grupina. Kursuselt saab kaasa praktilised oskused, mida iga päev rakendada. “Teadliku lõdvestumisega annab leevendada emotsionaalset ja füüsilist valu ja toetada elukvaliteeti,” räägib Toots.

Joogas kasutatakse Tootsi sõnutsi teadlikuks keha ja meele lõdvestamiseks, keskendumisvõime ja kehalise võimekuse suurendamiseks eri tehnikaid, lähtudes inimese seisundist ja vajadustest. Näiteks: füüsilised asendid, hingamistehnikad, visualiseerimine, keskendumisharjutused, eneseteadlikkuse tõstmine filosoofia ja eneseuuringu abiga, nende kombinatsioonid.

Joogakoja tundidesse ja kursustele saab end juba kirja panna. Täpsemat infot leiab  Maarja-Magdaleena gildi kodulehelt.

Pühapäeval, 19. juulil 2015 kell 12 Haapsalus.

Om oṣadhayassaṁvadante…, kõlab õpetaja Marilii selge hääl. Õpilased kordavad, esialgu vaikselt ja veidi arglikult. Õpetaja heliseb jälle, kord rõhuasetusega ühel, kord teisel hääldus- või rütmireeglil. Õpilased kikitavad kõrvu ja kordavad, ikka julgemalt ning kindlamalt. Käimas on Haapsalu Joogafestivali raames toimuv veedalaulmise õpituba. Juhendamas veedalaulmise õpetaja Marilii Toots, teda assisteerimas asjahuviline Anne Kalvi.

Haapsalu linnuse väravatorn, mis on pilkaselt pime, soosib Veedalaulmise õppimist igivanal “kuula ja korda” meetodil. Õpetajat valgustab helkivate küünlaleekide kaar ja elektriajastust annavad märku vaid põrandasse süvistatud minivalgustid. Selline olustik välistab õpilaste peitupugemise paberi või nutifoni ekraani varju.

Väravatorni kivimüürist voogav rõskus tingib mantra teise ehk krama-osa laulmise seistes, saadetuna lihtsast liikumisest. Tunni lõpus heliseb õpetaja ette kogu kuule pühendatud mantra. Veedade tarkuse järgi annab kuu kui ravimtaimede kuningas taimedele suurema väe hädade ja haiguste leevendamiseks. Õpilastele antakse juhis kujustada kuulamise ajal endale sobivat ravimtaime. Niisugusel viisil saab loodud sild õpitoa ja joogafestivali põhiteema – joogateraapia – vahele.

Õpitoa lõpuvaikus lubab mantrahelidel kõigi osavõtjate meeltesse ja kehadesse oma seemne idanema panna. Suur tänu Mariliile, kaasõpilastele ja Haapsalule!