Pärnu Postimees 2015.02.07 Silja Joon
Äsja Pärnusse kolinud maastikuarhitekt ja valgusdisainer Marilii Toots (32) leidis endale aastate eest südamelähedase kutsumuse – jooga ning juba kuuendat aastat õpetab ta seda teistelegi.
Pärnusse valis naine elukoha praktilistel kaalutlustel: kui töötad paar päeva nädalas pealinnas tegutsevas ettevõttes ja ülejäänud aja kodukontoris, on võimalik elada väljaspool Tallinna.
Pärnus on vaikne ja rahulik. Linnaruumis mängib suurt rolli meri. Samal ajal on siinne üürikorterite hinna ja keskkonna kvaliteedi suhe võrreldes Tartu ja Tallinnaga soodsam. “Kõik on Pärnus lähedal. Mis mulle eriti meeldib on see, et saan kaubandusest hoida end eemale, kui tahan,” lisab vestluskaaslane.
Marilii on õpetanud vabakutselise joogatreenerina joogat Tallinnas neli ja Tartus poolteist aastat. Pärnus alustab ta treeningtunde Tiibeti budismikeskuses ja Maarja-Magdaleena gildi saalis.
Piisab soovist ja tahtmisest
Marilii esimesed kokkupuuted joogaga said alguse isikliku elu keerdkäikudes. Koondamine, lahkuminek, kolimine, loetleb ta. Kõik see pani otsime elule pidepunkti. Naine alustas tantsutrennide ja massaažiõpingutega, kuid tundis varsti, et on vaja suunda muuta. Soovis ta ju leida midagi, millega oleks võimalik ka iseennast toetada ja aidata. Massaaži endale ei tehta. Joogatunnis oli vastupidi.
Esimesed kogemused õpilasena andsid inspiratsiooni võtmaks ette põhjalikumaid õpinguid. Parasjagu oli alanud Tallinna joogaühingu poolt korraldatud nelja-aastane rahvusvaheline joogajuhendajate õpe. “Mul polnud siis mõtetki, et hakkan grupijuhendajaks. Läksin kursustele mõttega hoida oma stabiilsust ja liikuda edasi sügavuti,” ütleb Marilii. Ta seletab, et elus ei ole alati just väga lihtne hoida järjepidevust. Kui aga anda kellelegi lubadus või siduda end mõne organisatsiooniga, siis toetab see isiklikke püüdlusi. Lisaks on Marilii end täiendanud veedade mantrate retsiteerimise alal.
Miks ikkagi just jooga? Marilii ütleb, et on tundlik tüüp ja talle sobivad pigem individuaalsed lähenemised. Grupis inertsi ja emotsiooni põhjal tehtavad treeningud pole tema jaoks, sest ta tahab olla sellest, mida teeb. Inimesed on erinevad, ühele ühele meeldib joosta, teisele ujuda, kolmandale passib jõusaal.
Joogas varieeruvad harjutused vastavalt inimese vajadustele ja võimetele . Pole inimest, kes joogat teha ei saa. Piisab soovist ja tahtmisest.
Toetab igapäevaelu
Joogakool, kus Marilii õppis, lähtus Krishnamacharya joogatraditsioonist ning oli ühtlasi esimene joogastiil, millega naine sügavamalt kokku puutus. Ta on teadlik, et joogastiile ja koolkondi on mitmeid, ent Marilii meelest jääb jooga ikka joogaks. Tuleb leida õpetaja, kelle lähenemine sobib ja kellega leitakse kontakt.
„Jooga ei ole selline praktika, mis peab kõigile sobima. Ma ei võta isiklikult, kui keegi tuleb ja ütleb pärast tundi, et see ei ole tema jaoks,” nendib Marilii. Ta soovitab joogasõpradel külastada vahel erinevate joogaõpetajate tunde, sest igaühel on oma käekiri, mis aitab joogat uue nurga alt näha.
Joogast on kasu, kui seda teha järjepidevalt. Teisalt ei saa seda võtta ka tüütu kohustusena. Marilii tõdeb, et jooga praktiseerimisel võib olla mitmesuguseid eesmärke, ent tema sihiks on jooga kaudu hoida ja toetada oma elukvaliteeti. Märksõnadeks on „meelerahu“ ja „keskendumine“, et mitte nii lihtsalt ärrituda, olla rõõmus ja õnnelik - olla kohal.
Marilii Toots juhendab tunde kolme lähenemisega: baaskursusena, peale mida on võimalik jätkata pikema algajate kursusega või liituda sobiva avatud grupiga ja avatud grupitunnina, mis sobib samuti hästi ka algajatele. Võimalik võtta individuaaltunde. Ta on varunud õpilastele joogamatid ning pleedid – omaheegeldatud pitsiga servas.
Äsja Pärnusse kolinud maastikuarhitekt ja valgusdisainer Marilii Toots (32) leidis endale aastate eest südamelähedase kutsumuse – jooga ning juba kuuendat aastat õpetab ta seda teistelegi.
Pärnusse valis naine elukoha praktilistel kaalutlustel: kui töötad paar päeva nädalas pealinnas tegutsevas ettevõttes ja ülejäänud aja kodukontoris, on võimalik elada väljaspool Tallinna.
Pärnus on vaikne ja rahulik. Linnaruumis mängib suurt rolli meri. Samal ajal on siinne üürikorterite hinna ja keskkonna kvaliteedi suhe võrreldes Tartu ja Tallinnaga soodsam. “Kõik on Pärnus lähedal. Mis mulle eriti meeldib on see, et saan kaubandusest hoida end eemale, kui tahan,” lisab vestluskaaslane.
Marilii on õpetanud vabakutselise joogatreenerina joogat Tallinnas neli ja Tartus poolteist aastat. Pärnus alustab ta treeningtunde Tiibeti budismikeskuses ja Maarja-Magdaleena gildi saalis.
Piisab soovist ja tahtmisest
Marilii esimesed kokkupuuted joogaga said alguse isikliku elu keerdkäikudes. Koondamine, lahkuminek, kolimine, loetleb ta. Kõik see pani otsime elule pidepunkti. Naine alustas tantsutrennide ja massaažiõpingutega, kuid tundis varsti, et on vaja suunda muuta. Soovis ta ju leida midagi, millega oleks võimalik ka iseennast toetada ja aidata. Massaaži endale ei tehta. Joogatunnis oli vastupidi.
Esimesed kogemused õpilasena andsid inspiratsiooni võtmaks ette põhjalikumaid õpinguid. Parasjagu oli alanud Tallinna joogaühingu poolt korraldatud nelja-aastane rahvusvaheline joogajuhendajate õpe. “Mul polnud siis mõtetki, et hakkan grupijuhendajaks. Läksin kursustele mõttega hoida oma stabiilsust ja liikuda edasi sügavuti,” ütleb Marilii. Ta seletab, et elus ei ole alati just väga lihtne hoida järjepidevust. Kui aga anda kellelegi lubadus või siduda end mõne organisatsiooniga, siis toetab see isiklikke püüdlusi. Lisaks on Marilii end täiendanud veedade mantrate retsiteerimise alal.
Miks ikkagi just jooga? Marilii ütleb, et on tundlik tüüp ja talle sobivad pigem individuaalsed lähenemised. Grupis inertsi ja emotsiooni põhjal tehtavad treeningud pole tema jaoks, sest ta tahab olla sellest, mida teeb. Inimesed on erinevad, ühele ühele meeldib joosta, teisele ujuda, kolmandale passib jõusaal.
Joogas varieeruvad harjutused vastavalt inimese vajadustele ja võimetele . Pole inimest, kes joogat teha ei saa. Piisab soovist ja tahtmisest.
Toetab igapäevaelu
Joogakool, kus Marilii õppis, lähtus Krishnamacharya joogatraditsioonist ning oli ühtlasi esimene joogastiil, millega naine sügavamalt kokku puutus. Ta on teadlik, et joogastiile ja koolkondi on mitmeid, ent Marilii meelest jääb jooga ikka joogaks. Tuleb leida õpetaja, kelle lähenemine sobib ja kellega leitakse kontakt.
„Jooga ei ole selline praktika, mis peab kõigile sobima. Ma ei võta isiklikult, kui keegi tuleb ja ütleb pärast tundi, et see ei ole tema jaoks,” nendib Marilii. Ta soovitab joogasõpradel külastada vahel erinevate joogaõpetajate tunde, sest igaühel on oma käekiri, mis aitab joogat uue nurga alt näha.
Joogast on kasu, kui seda teha järjepidevalt. Teisalt ei saa seda võtta ka tüütu kohustusena. Marilii tõdeb, et jooga praktiseerimisel võib olla mitmesuguseid eesmärke, ent tema sihiks on jooga kaudu hoida ja toetada oma elukvaliteeti. Märksõnadeks on „meelerahu“ ja „keskendumine“, et mitte nii lihtsalt ärrituda, olla rõõmus ja õnnelik - olla kohal.
Marilii Toots juhendab tunde kolme lähenemisega: baaskursusena, peale mida on võimalik jätkata pikema algajate kursusega või liituda sobiva avatud grupiga ja avatud grupitunnina, mis sobib samuti hästi ka algajatele. Võimalik võtta individuaaltunde. Ta on varunud õpilastele joogamatid ning pleedid – omaheegeldatud pitsiga servas.
