Andres Adamson, Pärnu Postimees 5. september 2015.
Meditatsiooni positiivsest mõjust räägitakse palju. Samuti on skeptikuid kes peavad seda new-age roosamannaks. Ja paljudele inimestele ei lähe teema üldse korda. Millega on siis tegemist?
Vaatame mida on tänapäeva teadusel meditatsiooni kohta öelda. Viimastel aastatel avaldatakse uurimusi jooga kohta väga tihedalt. Eriti palju on neid selle jooga osa kohta mida võiks nimetada meditatsiooniks – erinevate keskendumisharjutuste kohta. Uuritud on nii tiibeti munkade meditatsiooniseisundeid kui moodsamaid tehnikaid, näiteks mindfulnessiks nimetatut. Tulemused on positiivsed.
2011 aasta 30. Jaanuaril avaldati ajakirjas Psychiatry Research: Neuroimaging artikkel, mis avaldas ühe uuringu tulemused. 16 meditatsiooniga varem mitte tegelenud katsealust läbisid 8 nädalase meditatsiooniprogrammi. Nende aju uuriti enne ja pärast magnet resonants seadmega (MRI). Tulemusena selgus et katsealuste aju hallainet lisandus võrreldes kontrollgrupiga. Kuna uuriti konkreetset ajupiirkonda siis võidi sedastada, et tulemuseks oli „aju hallaine tiheduse muutused piirkondades mis on seotud õppimise ja mälu, emotsioonide regulatsiooni, enese mõistmise ja sihi seadmisega“.
Ühendriikide Terviseameti (US Health Department) kodulehe andmetel on aastatel 2011-2013 läbi viidud mitmeid uuringuid mis uurivad meditatsiooni mõju suitsetamisest loobumisele. Üldiselt leidsid kõik uuringud et see võib aidata ja mõned uuringud leidsid, et iha suitsetamise järele väheneb programmi läbinutel märkimisväärselt.
Sama lehekülg viitab ka uuringutele mis käsitlevad meditatsiooni mõju unetusele, ängistusele, kõrgele vererõhule, haavandilisele koliidile, immuunfunktsioonile, menopaus kaasnähtudele. Tulemused on positiivsed. On leitud ka, et meditatsioon parandab vähki põdevate inimeste elukvaliteeti.
Huviline võib leida veel hulga uuringuid mis käsitlevad muudegi joogapraktikate mõju inimesele ja mis leiavad, et mõju on olemas. Asjatundlikul rakendamisel on need mõjud positiivseid, inimese elu toetavaid muutusi tekitavad ja turvalised.
Traditsioon milles allakirjutanu on õppinud ja õpib, näeb jooga protsessi teekonnana lihtsamalt või jämedakoelisemalt järjest peenema suunas. Sellist ettevalmistust peetakse väga oluliseks. Hingamis- ja keskendumisharjutusi tehakse traditsiooniliselt istudes, selg püstine ja asend samas mugav. Need pole võimalikud kui meil puudub võime piisava aja jooksul vastavas asendis olla. Eelnevate füüsiliste harjutustega luuakse ajapikku kehale vajalik valmisolek. Samuti luuakse füüsiliste harjutustega parem hingamisruum keha sees ja samuti vaigistatakse tihtiesinev “füüsiline rahutus”. Kui keha on valmis mõnd aega rahulikult ja mugavalt istuma siis on võimalik tegeleda pranayamaga – jooga hingamistehnikatega. Nende eesmärk on rahustada meel. Alles siis kui meel on rahulik onvõimalik kvaliteetselt keskenduda ja sellest võib ühel hetkel välja kasvada meditatsiooniseisund.
Võime öelda, et jooga eesmärk pole võimlemine, asendid – need on vaid vahendid jooga peamiste eesmärkide poole liikumisel mille eelduseks ideaaljuhul on võime mõnda aega rahulikult istuda. Kuid meetodeid sinna liikumiseks on mitmeid ja igaühe hetkeseisundit arvestades saab hingamise ja meditatsiooniga tegeleda ka teistes asendites kui istudes.
Jooga on kõigile ja kui eelpoolmainitud ideaaljuhud pole kohandatavad siis kohaneb joogapraktika inimese olukorraga. Ehk ainukesed juhtumid kus jooga ei ole rakendatav on see kui inimene ei saa aru mida peab tegema või puudub tahe.
Nagu iga tõhusa tehnika rakendamisel peab aga siingi parima ja turvalisima tulemuse saavutamiseks teatud ohutusreegleid. Esiteks on olulisim see, et me oleme kõik väga erinevad ja ei saa olla ühte ühetaolist lähenemist, mis annaks kõigile täpselt ühesuguse tulemuse. Nii peaks leidma, soovitavalt koostöös kogenud juhendajaga, harjutusviisi mis just sulle sobivaim oleks. Teiseks, peale eelöeldut tuleb siiski mainida üht üldreeglit: miski pole hea liiga paljuna ega liiga väheselt. Samas natuke vähem on parem kui liiga palju. Kolmandaks: samuti kõigile sobivalt – järjepidevus on oluline.
Tänapäeval leiab sõnaga “jooga” tähistatult üpris vastuolulisi nähtusi. Eks see on iga populaarse asjaga nii. Kui pisut lihtsustada siis ehk tasuks läheneda joogale ühe lihtsa juhendi põhjal mille alusel võib joogaks muutuda peaaegu mis iganes – “jooga” tähendab ühendust, see ühendus on aga suunatud pigem sissepoole kui inimesest välja ehk siis teisisõnu: ühendame tähelepanu sellega mis on meie nahapinnast seespool: keha, hingamine jm. Oleme teadlikud sellest mida teeme, mis meiega toimub – oleme siin ja praegu, oleviku hetkes.
Meditatsiooni positiivsest mõjust räägitakse palju. Samuti on skeptikuid kes peavad seda new-age roosamannaks. Ja paljudele inimestele ei lähe teema üldse korda. Millega on siis tegemist?
Vaatame mida on tänapäeva teadusel meditatsiooni kohta öelda. Viimastel aastatel avaldatakse uurimusi jooga kohta väga tihedalt. Eriti palju on neid selle jooga osa kohta mida võiks nimetada meditatsiooniks – erinevate keskendumisharjutuste kohta. Uuritud on nii tiibeti munkade meditatsiooniseisundeid kui moodsamaid tehnikaid, näiteks mindfulnessiks nimetatut. Tulemused on positiivsed.
2011 aasta 30. Jaanuaril avaldati ajakirjas Psychiatry Research: Neuroimaging artikkel, mis avaldas ühe uuringu tulemused. 16 meditatsiooniga varem mitte tegelenud katsealust läbisid 8 nädalase meditatsiooniprogrammi. Nende aju uuriti enne ja pärast magnet resonants seadmega (MRI). Tulemusena selgus et katsealuste aju hallainet lisandus võrreldes kontrollgrupiga. Kuna uuriti konkreetset ajupiirkonda siis võidi sedastada, et tulemuseks oli „aju hallaine tiheduse muutused piirkondades mis on seotud õppimise ja mälu, emotsioonide regulatsiooni, enese mõistmise ja sihi seadmisega“.
Ühendriikide Terviseameti (US Health Department) kodulehe andmetel on aastatel 2011-2013 läbi viidud mitmeid uuringuid mis uurivad meditatsiooni mõju suitsetamisest loobumisele. Üldiselt leidsid kõik uuringud et see võib aidata ja mõned uuringud leidsid, et iha suitsetamise järele väheneb programmi läbinutel märkimisväärselt.
Sama lehekülg viitab ka uuringutele mis käsitlevad meditatsiooni mõju unetusele, ängistusele, kõrgele vererõhule, haavandilisele koliidile, immuunfunktsioonile, menopaus kaasnähtudele. Tulemused on positiivsed. On leitud ka, et meditatsioon parandab vähki põdevate inimeste elukvaliteeti.
Huviline võib leida veel hulga uuringuid mis käsitlevad muudegi joogapraktikate mõju inimesele ja mis leiavad, et mõju on olemas. Asjatundlikul rakendamisel on need mõjud positiivseid, inimese elu toetavaid muutusi tekitavad ja turvalised.
Traditsioon milles allakirjutanu on õppinud ja õpib, näeb jooga protsessi teekonnana lihtsamalt või jämedakoelisemalt järjest peenema suunas. Sellist ettevalmistust peetakse väga oluliseks. Hingamis- ja keskendumisharjutusi tehakse traditsiooniliselt istudes, selg püstine ja asend samas mugav. Need pole võimalikud kui meil puudub võime piisava aja jooksul vastavas asendis olla. Eelnevate füüsiliste harjutustega luuakse ajapikku kehale vajalik valmisolek. Samuti luuakse füüsiliste harjutustega parem hingamisruum keha sees ja samuti vaigistatakse tihtiesinev “füüsiline rahutus”. Kui keha on valmis mõnd aega rahulikult ja mugavalt istuma siis on võimalik tegeleda pranayamaga – jooga hingamistehnikatega. Nende eesmärk on rahustada meel. Alles siis kui meel on rahulik onvõimalik kvaliteetselt keskenduda ja sellest võib ühel hetkel välja kasvada meditatsiooniseisund.
Võime öelda, et jooga eesmärk pole võimlemine, asendid – need on vaid vahendid jooga peamiste eesmärkide poole liikumisel mille eelduseks ideaaljuhul on võime mõnda aega rahulikult istuda. Kuid meetodeid sinna liikumiseks on mitmeid ja igaühe hetkeseisundit arvestades saab hingamise ja meditatsiooniga tegeleda ka teistes asendites kui istudes.
Jooga on kõigile ja kui eelpoolmainitud ideaaljuhud pole kohandatavad siis kohaneb joogapraktika inimese olukorraga. Ehk ainukesed juhtumid kus jooga ei ole rakendatav on see kui inimene ei saa aru mida peab tegema või puudub tahe.
Nagu iga tõhusa tehnika rakendamisel peab aga siingi parima ja turvalisima tulemuse saavutamiseks teatud ohutusreegleid. Esiteks on olulisim see, et me oleme kõik väga erinevad ja ei saa olla ühte ühetaolist lähenemist, mis annaks kõigile täpselt ühesuguse tulemuse. Nii peaks leidma, soovitavalt koostöös kogenud juhendajaga, harjutusviisi mis just sulle sobivaim oleks. Teiseks, peale eelöeldut tuleb siiski mainida üht üldreeglit: miski pole hea liiga paljuna ega liiga väheselt. Samas natuke vähem on parem kui liiga palju. Kolmandaks: samuti kõigile sobivalt – järjepidevus on oluline.
Tänapäeval leiab sõnaga “jooga” tähistatult üpris vastuolulisi nähtusi. Eks see on iga populaarse asjaga nii. Kui pisut lihtsustada siis ehk tasuks läheneda joogale ühe lihtsa juhendi põhjal mille alusel võib joogaks muutuda peaaegu mis iganes – “jooga” tähendab ühendust, see ühendus on aga suunatud pigem sissepoole kui inimesest välja ehk siis teisisõnu: ühendame tähelepanu sellega mis on meie nahapinnast seespool: keha, hingamine jm. Oleme teadlikud sellest mida teeme, mis meiega toimub – oleme siin ja praegu, oleviku hetkes.
