Millest alustada?
Jooga, teadmised ja vahendid enda muutmiseks, on sajandeid või isegi tuhandeid aastaid vana. Otsustades hakata tegelema selle iidse kunstiga lood ühenduse metoodikaga mis on ajaproovile vastu pidanud ja mida paljud inimesed on praktiseerinud pika aja jooksul. Järjest enam on hakatud joogat uurima ka teaduslike meetoditega ja teadusajakirjad avaldavad vaat et iga paari kuu tagant vägagi positiivseid uurimistulemusi mis peegeldavad jooga tõhusust erinevate tervisehäirete leevendamisel.
Põhjused miks joogaga alustada võivad olla erinevad, otsitakse lõdvestumist, stressiga toimetulemist, lihaste venitust või hoopis meditatiivseid tegevusi. Mistahes põhjused on õiged põhjused. Nendega tuleb arvestada kuid ole avatud sellele, et jooga võib sulle anda ka palju muud kui see miks sa esmajärjekorras jooga juurde tulid.
Mis on jooga?
Sõna „jooga“ levinuim tõlkevaste on „ühendus.“ Joogas me ühendame ennast harjutusega mis seeläbi muudab positiivselt viisi kuidas me suhestume oma eluga.
Sõna „jooga“ võib tähendada ka meeleseisundit kui me tunneme ennast kerge, selge ja kohalolevana.
Jooga füüsilised harjutused võivad olla vägagi efektiivsed tervise ja elujõu parandajad kuid traditsiooniliselt pole joogat läbi nende kunagi defineeritud. Samas on joogaõpetus alati rõhutanud et meie füüsilisel seisundil on mõju emotsionaalsele ja vaimsele seisundile. Paljud liituvad joogatundidega lõdvestuse pärast ja harjutus on sel tasandil vägagi efektiivne. Kuid seegi pole jooga põhieesmärk vaid pigem kõrvalsaadus.
Muistsed traditsioonilised definitsioonid määratlevad jooga eelkõige keskendumispraktikatena - meditatsioonina. Jooga olulisim alustekst „Joogasuutrad“ määratleb jooga sellise seisundina kus keskendatus püsib stabiilselt ühel objektil ja ükski tunde või mõttevirvendus seda ei häiri. Sellise praktika tulemuseks lubatakse, üldistatult öeldes, enimat mida inimene võiks tahta – vabanemist kannatustest.
Indiast pärit enesearendussüsteem on üks kuuest põhilisest mõttesuunast – filosoofiast – mida sealmail järgiti. Nende kuue seas oli nii ateistlikke, kui jumalat oluliseks pidavaid. Jooga on suund mis rõhutab pigem õigete vahendite valikut. Ei ole mingeid eeltingimusi et jooga juurde tulla. Ei pea mingitesse kindlatesse ideedesse uskuma, kuid samas võivad joogafilosoofia ideed olla selgituseks, inspiratsiooniks ja toetuseks.
Vanim, klassikaline joogasüsteem jaotab jooga kaheksaks osaks või astmeks. Neist esimene on pühendatud inimese suhetele ühiskonnaga – teiste inimestega ja samas ka suhetele iseendaga. Need on antud soovitustena loobuda teatud kalduvustest mis meil elus on. Teine aste on soovitused kuidas oma isiklikku elu ja praktikat korraldada. Kolmas aste on see, mida tänapäeva massiteadvuses joogaks peetakse füüsilised asendid ja harjutused. Tegelikkuses on see suhteliselt väike osa joogast, ettevalmistus järgnevaks. Hingamise distsiplineerimine ja pikendamine on neljas aste. Seda tehakse traditsioonilised istudes. Siit ka eelmise astme ehk aasana vajadus. See valmistab keha ette pikemaajaliseks liikumatult istumiseks. Seda võimet on vaja ka kõigeks järgnevaks – 5-8 aste on järjest süvenev keskendumise harjutamine. Keskendatus on see võti mis avab need uksed mille poolest jooga nii tõhus on.
Kuidas alustada?
Jooga maailma sisenemiseks on kindel metoodika mis peab arvestama inimese individuaalsed eripärasid harjutusi alustades. Eriti kehtib see juhul kui keha on taskaalust väljas või vigastatud. Jooga võib olla tõhusaks vahendiks taskaalu taastamisel, tervenemisel või vigastustest paranemisel aga ainult juhul kui teatud põhimõtteid jälgitakse. Neist olulisim on see, et harjutusi tehes taskaalutust või vigastusi ei süvendataks. Seetõttu on oluline leida joogaõpetaja kes suudab su seisundit hinnata ja sellele vastava harjutustiku koostada. Võid olla valmis selleks, et enne joogaharjutusi sind vaadeldakse, analüüsitakse pulssi (mis annab ülevaate sinu organismi ja elundite toimimisest) ja küsitakse küsimusi sinu elu kohta. Tõhusaim selleks on individuaalpraktika mis sobib neile kes on õpetaja juhendamisel valmis iseseisvalt endaga tööd tegema
Alustades joogaga tutvumist rühmaharjutusest on mõistlik algul külastada erinevaid tunde. Joogale on erinevaid lähenemisi ja erinevate suundade tunni sisu võib vägagi laiades piirides erineda. Samuti võib erinev olla konkreetsete õpetajate õpetamisstiil nii, et tund võib olla füüsilisel tasemel väga intensiivne või teisal hoopis väga pehme.
Püüa uurida ka õpetaja tausta. Eestis pole jooga õpetamisel riiklikke nõudeid ja garantiid õpetuse kvaliteedi osas on vahel raske saada. Maailmas on levinud õpetusstandardid joogaõpetajate koolitamisel mida arvestatakse õppeaja põhjal – 200 tunnine koolitus, 300 tunnine ja 500 tunnine koolitus. Paljud Joogatraditsioonid korraldavad ka pidevat jätkukoolitust õpetajatele. Sageli soovitatakse olla ettevaatlik õpetajatega kes pakuvad laia valikut erinevaid füüsilisi aktiivsusi – jooga on spetsialiseerumist, keskendumist ja süvenemist nõudev ala mis nõuab aastaid praktikat ja õpinguid, et kvalifitseeritud õpetajaks saada.
Vali õpetaja kellega sul tekib hea suhe. Suhet õpilase ja õpetaja vahel on alati peetud oluliseimaks arengu mõjutajaks. Oluline on omada usku õpetajasse ja praktikasse. See ei tähenda kõhkluste puudumist ja pimedat usku vaid pigem aegamööda kasvavat usaldust ja usku, et suhe on rajatud õigetele alustele. Parim õpetaja ei pruugi olla füüsiliselt võimekaim vaid keegi kes sind mõistad keda sina mõistad ja kellega sa saad koostööd teha.
Võimet sooritada keerulisi ja muljetavaldavaid asendeid ei peaks segi ajama hea õpetaja omadustega. Õpetajal peaks kindlasti olema mõningane tehniline arusaamine joogaharjutustest, kuid need kes ise mingite isiklike piirangutega peavad toime tulema on tihti paremad õpetajad, nad suudavad sageli algajate probleeme paremini mõista.
Ettevalmistused
Väldi raskeid söömaaegu 3 tundi enne joogatundi. Kerge näks tund varem on enamasti normaalne kui söömiste rütmi teistmoodi ei saa korraldada.
Kanna riideid mis võimaldavad vabalt liigutada. Testiks võiks olla sügav kükk ja näiteks käte tõstmine. Mõned hangivad spetsiaalseid joogariided kuid see pole üldse oluline. Harjutuse ajal ollakse paljajalu või sokkides kui põrand jahe tundub. Matt võib olla joogastuudios kohapeal kuid on hea mõte hankida endale oma isiklik. Spordipoest võib leida spetsiaalse mittelibiseva õhukese mati. Hinnad algavad umbes 10 € kuid odavate mattide puhul peaks enne ostmist kontrollima kas sünteetilise materjali lõhn on vastuvõetav. Kallimad matid võivad olla ka ökoloogilistest materjalidest.
Joo enne tundi. Üldiselt pole hea mõte joogatunni ajal juua kui tegemist pole just eriti pika ja füüsilise tunniga. Joomine tunni ajal häirib keskendatust.
Joogatunnis vaheldub füüsiline tegevus, istumise ja lamamisega mille kestvus võib olla erinev. Igaks juhuks võib sul kaasas olla pleed või midagi soojemat mida peale võtta või selga panna kui tead et sul kergesti jahe võib hakata.
Turvalisus
Nagu kõigi teiste füüsiliste tegevuste puhul peaks ka jooga puhul järgima teatud põhimõtteid, et endale mitte viga teha. Teavita õpetajat oma terviseprobleemidest või vigastustest mis võivad mõjutada sinu võimet harjutusi teha. Kui sul on kahtlusi kas jooga on sulle füüsiliselt sobiv siis konsulteeri arstiga. Samuti peaksid õpetajat teavitama kui oled ennast kuidagi vigastanud. Kuldreegel on enda jälgimine harjutuste ajal – mistahes harjutus mis sulle valu (vahel isegi ebamugavust) põhjustab on potentsiaalselt kahjulik. Eriti oluline on jälgide kõige kriitilisemaid piirkondi: kael, alaselg, põlved. Ei pruugi olla hea mõte teha rühmatundides harjutusi mis tugevalt kaela koormavad. Peapeal seis, turiseis, ader ja kala on mõned asendid mille kasutamine on sageli erinevate kaelaprobleemide põhjuseks ja kui need ajapikku ilmnevad ei oskagi sa põhjusena joogat näha.
Hästi ettevalmistatud joogaõpetajad on ette valmistatud joogaharjutuste muutmiseks-kohandamiseks , et neid sobitada paljude terviseprobleemide ja vigastustega. Selleks on oluline õpetajale öelda kui tunned valu või märkimisväärset ebamugavust joogatunni ajal või peale seda.
Harjutust saab ja tuleb kohandada vastavalt eale, tervislikule seisundile ning tegevustele meie elus.
Rühmatunnis on sellist individuaalset häälestamist raske teha seetõttu tuleb tõsisemate terviseprobleemide olemasolul kaaluda rühmatunni asemel individuaalõpetust.
Õpetajat tuleb informeerida ka rasedusest. Üldiselt oleks soovitav vältida joogat esimesed 14 rasedusnädalat ja peale seda uurida võimalusi sünnituse eelse joogaharjutuse saamiseks.
Jooga on turvaline kui harjutus viiakse läbi hoolikalt, teadvustades keha, hingamise ja meele reaktsioone. Jälgi ennast ja ära suru ennast üle piiride. Kiired, teravad liigutused on sageli vigastuste põhjustajad. Rahulik aeglane liikumine annab kehale aega kohaneda. Hea indikaator on su hingamine mis annab kohe märku kui harjutusse tekib ülepinge. Seni kuni hingamine on sujuv ja pehme on risk vigastusi saada minimaalne. Äkiline muutus hingamises, kiirenemine või pinge teke on hoiatav märk.
Samas ei peaks kartma oma võimete piires väljakutseid vastu võtta. Väljakutsele reageerib keha tugevnemisega, võhma tekib juurde. Järgides eelpooltoodud nõuandeid vähendame riskid tervisele miinimumini.
Mida joogatunnist oodata?
Tund on enamasti 60-90 minutit pikk. Joogapraktika kaasab harjutustesse väga erinevaid „tööriistu“. Tavaline osa joogatunnist on füüsiliste harjutuste, asendite praktika. Eesmärgi miks aasanaharjutust teha võib püstitada erinevalt kuid traditsiooniliselt on see ettevalmistus „kindlas ja mugavas asendis“ istumiseks pikema aja vältel. „Kindel ja mugav“ on ka aasana definitsioon Joogasuutrates. Aasana eesmärk võib olla ka seedimise taskaalustamine, selja liikuvuse parandamine või hoopis selja tugevdamine. Rühmatunnis valib õpetaja enamasti mingid üldised teemad mis enamusele sobib. Füüsiline harjutus võib olla seotud spetsiaalsete hingamismustritega, võidakse kaasata häält ja/või kujutlusi. Aasanaharjutus on üles ehitatud teatud kindla järjestusena – lihtsamalt keerulisemale - kus üks harjutus teiseks ette valmistab ja neile järgnev tekkida võivaid negatiivseid mõjusid silub. Kokkuvõttes on see nagu mäest üles ronimine kus tipus tehakse harjutus millele see tund on pühendatud ja mis võib olla enim väljakutset pakkuv. Siis tullakse jälle alla tagasi. Üks vanu jooga määratlusi kõlab: jooga on see mis viib sind uuele tasemele. Kui märkad joogatunni lõpus enda seisundi muutust siis on toimunud jooga – oled ehk pisut rohkem ühendatud, uues seisundis.
Peale aasanat võib joogatunni osaks olla ka pranayama – hingamispraktika. Pranayama eesmärgiks on hingamise rahunemine ja pikenemine. Selleks kasutatakse erinevaid tehnikaid mida on hea õppida kogenud õpetaja käe all. Pranayama tehakse istudes ja võib kesta 5-15 minutit harva pikemalt. See ei pruugi olla osa tunnist.
Tunni osa võib olla ka istudes tehtav meditatsioon, seegi on enamasti üsna lühike kestes 5-15 minutit.
Viimane osa joogatunnist on lamades tehtav lõdvestus. Selle kestus võib suurtes piirides varieeruda – paarist minutist puhkusest tunni lõpus või enne hingamisharjutusi või meditatsiooni, pikkade juhendatud lõdvestusteni mis kasutavad aktiivset visualiseerimist.
Kuidas tunnis käituda?
Joogapraktika on põhiliselt meditatiivne, keskenduv tegevus ja seotud isikliku kogemusega. Austa seda ja ära häiri tundi rääkides ilma mõjuva põhjuseta. Saabu tundi pisut varem, et tuleku hoog jõuaks veidi maha rahuneda enne kui tund algab. Tihti peetakse joogasaali eriliseks piirkonnaks ja jäetakse jalatsid väljapoole. Kui sa pole kindel kuidas olla siis küsi õpetajalt – ta on seal et sind aidata. Samuti pöördu õpetaja poole kui harjutus teeb haiget või on ebamugav, õpetaja peab olema koolitatud kohandama harjutust, et igaühe individuaalsetele võimetele ja vajadustele vastu tulla.
Tunni lõpus võta endale aega. Kui tund lõppeb lamades, siis siruta ennast enne tõusmist ja tõuse aeglaselt üle külje põlvili keerates. Õpetaja võib klassi lõpetada lühikese kokkuvõttega või andes võimalusi küsimusi esitada või kogemusi jagada. Pole viisakas hakata pakkima enne kui tund on lõppenud.
Ajalooliselt on austus õpetaja (seeläbi õpetuse) vastu olnud olulisel kohal joogatraditsioonis. Väga tihti läbisid õpilased väga tõsised katsed, et tõestada enda võimet pühenduda praktikale. Tänapäeval, eriti läänes on olukord teine. Õpetaja ja õpilase suhe on erapooletum. Kuid samas, mida enam joogatundi nähakse vaid äriteenusena, seda rohkem midagi kaotatakse. See on kõigi huvides, et joogapraktikat austataks kui midagi erilist. See puudutab vägagi mõlema poole suhtumist, nii õpilasi kui õpetajat.
Teisest küljest on ka õpetajad vaid tavalised inimesed oma reaalse elu ja probleemidega. Austa nende piiranguid ja ära püüa neis automaatselt pühakuid või imetegijaid näha.
Samuti peksid eeldama et joogaõpetaja kohtleb sind austusega ja väärtustab sind kui isiksust. Õpetaja ei tohiks õpilasi ühelgi viisil ära kasutada ja käituma professionaalselt tunde läbi viies. Sagedasemad segadused võivad tundides tekkida füüsiliste korrigeerimiste pinnalt. Kuna jooga on osalt ka füüsiline distsipliin siis võib kerkida vajadus asendeid parandada ja õpetaja võib seda teha nö „käsitsi“. Keha puudutamine teise inimese poolt võib olla tugevaid tundeid tekitav ja kui see küsimus on sinu jaoks oluline on sul õigus paluda õpetajal ennast mitte puudutada.
Harjuta hoolega. Joogapraktika on eelkõige harjutuste sisemine kvaliteet mitte asendite väline vorm. Võta aega et harjutusega tegeleda. Vähem anna tulemuseks rohkem. On viga üritada läbi paljude harjutuste tormata või harjutuse arengut kuidagi kiirendada üritada. Küpsemad harjutajad töötavad harjutustega aeglasemalt ja enamuste tehnikatega näitab see arengut. Kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. Naudi harjutust ja ole avatud võimalustele ja muutustele mida praktika pakub.
Põhjused miks joogaga alustada võivad olla erinevad, otsitakse lõdvestumist, stressiga toimetulemist, lihaste venitust või hoopis meditatiivseid tegevusi. Mistahes põhjused on õiged põhjused. Nendega tuleb arvestada kuid ole avatud sellele, et jooga võib sulle anda ka palju muud kui see miks sa esmajärjekorras jooga juurde tulid.
Mis on jooga?
Sõna „jooga“ levinuim tõlkevaste on „ühendus.“ Joogas me ühendame ennast harjutusega mis seeläbi muudab positiivselt viisi kuidas me suhestume oma eluga.
Sõna „jooga“ võib tähendada ka meeleseisundit kui me tunneme ennast kerge, selge ja kohalolevana.
Jooga füüsilised harjutused võivad olla vägagi efektiivsed tervise ja elujõu parandajad kuid traditsiooniliselt pole joogat läbi nende kunagi defineeritud. Samas on joogaõpetus alati rõhutanud et meie füüsilisel seisundil on mõju emotsionaalsele ja vaimsele seisundile. Paljud liituvad joogatundidega lõdvestuse pärast ja harjutus on sel tasandil vägagi efektiivne. Kuid seegi pole jooga põhieesmärk vaid pigem kõrvalsaadus.
Muistsed traditsioonilised definitsioonid määratlevad jooga eelkõige keskendumispraktikatena - meditatsioonina. Jooga olulisim alustekst „Joogasuutrad“ määratleb jooga sellise seisundina kus keskendatus püsib stabiilselt ühel objektil ja ükski tunde või mõttevirvendus seda ei häiri. Sellise praktika tulemuseks lubatakse, üldistatult öeldes, enimat mida inimene võiks tahta – vabanemist kannatustest.
Indiast pärit enesearendussüsteem on üks kuuest põhilisest mõttesuunast – filosoofiast – mida sealmail järgiti. Nende kuue seas oli nii ateistlikke, kui jumalat oluliseks pidavaid. Jooga on suund mis rõhutab pigem õigete vahendite valikut. Ei ole mingeid eeltingimusi et jooga juurde tulla. Ei pea mingitesse kindlatesse ideedesse uskuma, kuid samas võivad joogafilosoofia ideed olla selgituseks, inspiratsiooniks ja toetuseks.
Vanim, klassikaline joogasüsteem jaotab jooga kaheksaks osaks või astmeks. Neist esimene on pühendatud inimese suhetele ühiskonnaga – teiste inimestega ja samas ka suhetele iseendaga. Need on antud soovitustena loobuda teatud kalduvustest mis meil elus on. Teine aste on soovitused kuidas oma isiklikku elu ja praktikat korraldada. Kolmas aste on see, mida tänapäeva massiteadvuses joogaks peetakse füüsilised asendid ja harjutused. Tegelikkuses on see suhteliselt väike osa joogast, ettevalmistus järgnevaks. Hingamise distsiplineerimine ja pikendamine on neljas aste. Seda tehakse traditsioonilised istudes. Siit ka eelmise astme ehk aasana vajadus. See valmistab keha ette pikemaajaliseks liikumatult istumiseks. Seda võimet on vaja ka kõigeks järgnevaks – 5-8 aste on järjest süvenev keskendumise harjutamine. Keskendatus on see võti mis avab need uksed mille poolest jooga nii tõhus on.
Kuidas alustada?
Jooga maailma sisenemiseks on kindel metoodika mis peab arvestama inimese individuaalsed eripärasid harjutusi alustades. Eriti kehtib see juhul kui keha on taskaalust väljas või vigastatud. Jooga võib olla tõhusaks vahendiks taskaalu taastamisel, tervenemisel või vigastustest paranemisel aga ainult juhul kui teatud põhimõtteid jälgitakse. Neist olulisim on see, et harjutusi tehes taskaalutust või vigastusi ei süvendataks. Seetõttu on oluline leida joogaõpetaja kes suudab su seisundit hinnata ja sellele vastava harjutustiku koostada. Võid olla valmis selleks, et enne joogaharjutusi sind vaadeldakse, analüüsitakse pulssi (mis annab ülevaate sinu organismi ja elundite toimimisest) ja küsitakse küsimusi sinu elu kohta. Tõhusaim selleks on individuaalpraktika mis sobib neile kes on õpetaja juhendamisel valmis iseseisvalt endaga tööd tegema
Alustades joogaga tutvumist rühmaharjutusest on mõistlik algul külastada erinevaid tunde. Joogale on erinevaid lähenemisi ja erinevate suundade tunni sisu võib vägagi laiades piirides erineda. Samuti võib erinev olla konkreetsete õpetajate õpetamisstiil nii, et tund võib olla füüsilisel tasemel väga intensiivne või teisal hoopis väga pehme.
Püüa uurida ka õpetaja tausta. Eestis pole jooga õpetamisel riiklikke nõudeid ja garantiid õpetuse kvaliteedi osas on vahel raske saada. Maailmas on levinud õpetusstandardid joogaõpetajate koolitamisel mida arvestatakse õppeaja põhjal – 200 tunnine koolitus, 300 tunnine ja 500 tunnine koolitus. Paljud Joogatraditsioonid korraldavad ka pidevat jätkukoolitust õpetajatele. Sageli soovitatakse olla ettevaatlik õpetajatega kes pakuvad laia valikut erinevaid füüsilisi aktiivsusi – jooga on spetsialiseerumist, keskendumist ja süvenemist nõudev ala mis nõuab aastaid praktikat ja õpinguid, et kvalifitseeritud õpetajaks saada.
Vali õpetaja kellega sul tekib hea suhe. Suhet õpilase ja õpetaja vahel on alati peetud oluliseimaks arengu mõjutajaks. Oluline on omada usku õpetajasse ja praktikasse. See ei tähenda kõhkluste puudumist ja pimedat usku vaid pigem aegamööda kasvavat usaldust ja usku, et suhe on rajatud õigetele alustele. Parim õpetaja ei pruugi olla füüsiliselt võimekaim vaid keegi kes sind mõistad keda sina mõistad ja kellega sa saad koostööd teha.
Võimet sooritada keerulisi ja muljetavaldavaid asendeid ei peaks segi ajama hea õpetaja omadustega. Õpetajal peaks kindlasti olema mõningane tehniline arusaamine joogaharjutustest, kuid need kes ise mingite isiklike piirangutega peavad toime tulema on tihti paremad õpetajad, nad suudavad sageli algajate probleeme paremini mõista.
Ettevalmistused
Väldi raskeid söömaaegu 3 tundi enne joogatundi. Kerge näks tund varem on enamasti normaalne kui söömiste rütmi teistmoodi ei saa korraldada.
Kanna riideid mis võimaldavad vabalt liigutada. Testiks võiks olla sügav kükk ja näiteks käte tõstmine. Mõned hangivad spetsiaalseid joogariided kuid see pole üldse oluline. Harjutuse ajal ollakse paljajalu või sokkides kui põrand jahe tundub. Matt võib olla joogastuudios kohapeal kuid on hea mõte hankida endale oma isiklik. Spordipoest võib leida spetsiaalse mittelibiseva õhukese mati. Hinnad algavad umbes 10 € kuid odavate mattide puhul peaks enne ostmist kontrollima kas sünteetilise materjali lõhn on vastuvõetav. Kallimad matid võivad olla ka ökoloogilistest materjalidest.
Joo enne tundi. Üldiselt pole hea mõte joogatunni ajal juua kui tegemist pole just eriti pika ja füüsilise tunniga. Joomine tunni ajal häirib keskendatust.
Joogatunnis vaheldub füüsiline tegevus, istumise ja lamamisega mille kestvus võib olla erinev. Igaks juhuks võib sul kaasas olla pleed või midagi soojemat mida peale võtta või selga panna kui tead et sul kergesti jahe võib hakata.
Turvalisus
Nagu kõigi teiste füüsiliste tegevuste puhul peaks ka jooga puhul järgima teatud põhimõtteid, et endale mitte viga teha. Teavita õpetajat oma terviseprobleemidest või vigastustest mis võivad mõjutada sinu võimet harjutusi teha. Kui sul on kahtlusi kas jooga on sulle füüsiliselt sobiv siis konsulteeri arstiga. Samuti peaksid õpetajat teavitama kui oled ennast kuidagi vigastanud. Kuldreegel on enda jälgimine harjutuste ajal – mistahes harjutus mis sulle valu (vahel isegi ebamugavust) põhjustab on potentsiaalselt kahjulik. Eriti oluline on jälgide kõige kriitilisemaid piirkondi: kael, alaselg, põlved. Ei pruugi olla hea mõte teha rühmatundides harjutusi mis tugevalt kaela koormavad. Peapeal seis, turiseis, ader ja kala on mõned asendid mille kasutamine on sageli erinevate kaelaprobleemide põhjuseks ja kui need ajapikku ilmnevad ei oskagi sa põhjusena joogat näha.
Hästi ettevalmistatud joogaõpetajad on ette valmistatud joogaharjutuste muutmiseks-kohandamiseks , et neid sobitada paljude terviseprobleemide ja vigastustega. Selleks on oluline õpetajale öelda kui tunned valu või märkimisväärset ebamugavust joogatunni ajal või peale seda.
Harjutust saab ja tuleb kohandada vastavalt eale, tervislikule seisundile ning tegevustele meie elus.
Rühmatunnis on sellist individuaalset häälestamist raske teha seetõttu tuleb tõsisemate terviseprobleemide olemasolul kaaluda rühmatunni asemel individuaalõpetust.
Õpetajat tuleb informeerida ka rasedusest. Üldiselt oleks soovitav vältida joogat esimesed 14 rasedusnädalat ja peale seda uurida võimalusi sünnituse eelse joogaharjutuse saamiseks.
Jooga on turvaline kui harjutus viiakse läbi hoolikalt, teadvustades keha, hingamise ja meele reaktsioone. Jälgi ennast ja ära suru ennast üle piiride. Kiired, teravad liigutused on sageli vigastuste põhjustajad. Rahulik aeglane liikumine annab kehale aega kohaneda. Hea indikaator on su hingamine mis annab kohe märku kui harjutusse tekib ülepinge. Seni kuni hingamine on sujuv ja pehme on risk vigastusi saada minimaalne. Äkiline muutus hingamises, kiirenemine või pinge teke on hoiatav märk.
Samas ei peaks kartma oma võimete piires väljakutseid vastu võtta. Väljakutsele reageerib keha tugevnemisega, võhma tekib juurde. Järgides eelpooltoodud nõuandeid vähendame riskid tervisele miinimumini.
Mida joogatunnist oodata?
Tund on enamasti 60-90 minutit pikk. Joogapraktika kaasab harjutustesse väga erinevaid „tööriistu“. Tavaline osa joogatunnist on füüsiliste harjutuste, asendite praktika. Eesmärgi miks aasanaharjutust teha võib püstitada erinevalt kuid traditsiooniliselt on see ettevalmistus „kindlas ja mugavas asendis“ istumiseks pikema aja vältel. „Kindel ja mugav“ on ka aasana definitsioon Joogasuutrates. Aasana eesmärk võib olla ka seedimise taskaalustamine, selja liikuvuse parandamine või hoopis selja tugevdamine. Rühmatunnis valib õpetaja enamasti mingid üldised teemad mis enamusele sobib. Füüsiline harjutus võib olla seotud spetsiaalsete hingamismustritega, võidakse kaasata häält ja/või kujutlusi. Aasanaharjutus on üles ehitatud teatud kindla järjestusena – lihtsamalt keerulisemale - kus üks harjutus teiseks ette valmistab ja neile järgnev tekkida võivaid negatiivseid mõjusid silub. Kokkuvõttes on see nagu mäest üles ronimine kus tipus tehakse harjutus millele see tund on pühendatud ja mis võib olla enim väljakutset pakkuv. Siis tullakse jälle alla tagasi. Üks vanu jooga määratlusi kõlab: jooga on see mis viib sind uuele tasemele. Kui märkad joogatunni lõpus enda seisundi muutust siis on toimunud jooga – oled ehk pisut rohkem ühendatud, uues seisundis.
Peale aasanat võib joogatunni osaks olla ka pranayama – hingamispraktika. Pranayama eesmärgiks on hingamise rahunemine ja pikenemine. Selleks kasutatakse erinevaid tehnikaid mida on hea õppida kogenud õpetaja käe all. Pranayama tehakse istudes ja võib kesta 5-15 minutit harva pikemalt. See ei pruugi olla osa tunnist.
Tunni osa võib olla ka istudes tehtav meditatsioon, seegi on enamasti üsna lühike kestes 5-15 minutit.
Viimane osa joogatunnist on lamades tehtav lõdvestus. Selle kestus võib suurtes piirides varieeruda – paarist minutist puhkusest tunni lõpus või enne hingamisharjutusi või meditatsiooni, pikkade juhendatud lõdvestusteni mis kasutavad aktiivset visualiseerimist.
Kuidas tunnis käituda?
Joogapraktika on põhiliselt meditatiivne, keskenduv tegevus ja seotud isikliku kogemusega. Austa seda ja ära häiri tundi rääkides ilma mõjuva põhjuseta. Saabu tundi pisut varem, et tuleku hoog jõuaks veidi maha rahuneda enne kui tund algab. Tihti peetakse joogasaali eriliseks piirkonnaks ja jäetakse jalatsid väljapoole. Kui sa pole kindel kuidas olla siis küsi õpetajalt – ta on seal et sind aidata. Samuti pöördu õpetaja poole kui harjutus teeb haiget või on ebamugav, õpetaja peab olema koolitatud kohandama harjutust, et igaühe individuaalsetele võimetele ja vajadustele vastu tulla.
Tunni lõpus võta endale aega. Kui tund lõppeb lamades, siis siruta ennast enne tõusmist ja tõuse aeglaselt üle külje põlvili keerates. Õpetaja võib klassi lõpetada lühikese kokkuvõttega või andes võimalusi küsimusi esitada või kogemusi jagada. Pole viisakas hakata pakkima enne kui tund on lõppenud.
Ajalooliselt on austus õpetaja (seeläbi õpetuse) vastu olnud olulisel kohal joogatraditsioonis. Väga tihti läbisid õpilased väga tõsised katsed, et tõestada enda võimet pühenduda praktikale. Tänapäeval, eriti läänes on olukord teine. Õpetaja ja õpilase suhe on erapooletum. Kuid samas, mida enam joogatundi nähakse vaid äriteenusena, seda rohkem midagi kaotatakse. See on kõigi huvides, et joogapraktikat austataks kui midagi erilist. See puudutab vägagi mõlema poole suhtumist, nii õpilasi kui õpetajat.
Teisest küljest on ka õpetajad vaid tavalised inimesed oma reaalse elu ja probleemidega. Austa nende piiranguid ja ära püüa neis automaatselt pühakuid või imetegijaid näha.
Samuti peksid eeldama et joogaõpetaja kohtleb sind austusega ja väärtustab sind kui isiksust. Õpetaja ei tohiks õpilasi ühelgi viisil ära kasutada ja käituma professionaalselt tunde läbi viies. Sagedasemad segadused võivad tundides tekkida füüsiliste korrigeerimiste pinnalt. Kuna jooga on osalt ka füüsiline distsipliin siis võib kerkida vajadus asendeid parandada ja õpetaja võib seda teha nö „käsitsi“. Keha puudutamine teise inimese poolt võib olla tugevaid tundeid tekitav ja kui see küsimus on sinu jaoks oluline on sul õigus paluda õpetajal ennast mitte puudutada.
Harjuta hoolega. Joogapraktika on eelkõige harjutuste sisemine kvaliteet mitte asendite väline vorm. Võta aega et harjutusega tegeleda. Vähem anna tulemuseks rohkem. On viga üritada läbi paljude harjutuste tormata või harjutuse arengut kuidagi kiirendada üritada. Küpsemad harjutajad töötavad harjutustega aeglasemalt ja enamuste tehnikatega näitab see arengut. Kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. Naudi harjutust ja ole avatud võimalustele ja muutustele mida praktika pakub.
