Jala-neti - joogide ninapesu

Ninaloputusteemadega puutusin esmakordselt kokku 90ndate lõpupoole. Mitte et midagi viga oleks olnud aga tuli tahtmine igasugu lihtsamaid joogaga külgnevaid protseduure proovida. Jala-neti ehk nina loputamine tundus olevat piisavalt lihtne ja samas ka pisut väljakutset pakkuv – et kuidas on uppumishirmust hoolimata vett ninna kallata või tõmmata. Vee ninnatõmbamine jäigi ära, kuigi sai proovitud. Refleksid on ikka üpris tugevad.

   Vee sõõrmesse kallamine seevastu pakkus huvitavat tegevust tükiks ajaks. Kuna mingit spetsiaalset kannu mul tol ajal polnud siis sai alguseks proovitud tavalist teeklaasi. Vesi üle serva ninna ja valmis. Esimesel korral oli refleksi raske ületada, mäletan seda siiani. Kuid meeldiv värskustunne mis vee ninast läbivoolamisele järgnes oli väärt edasist katsetamist. Alguses oli tulemuseks vee vool kurku ja sealt sai see suu kaudu välja sülitatud. Mõtlesin isegi et näe kui äge trikk, põhimõtteliselt võiks sedasi nina kaudu igasugu asju juua ja kihlvedusid võita. Peatselt leidsin aga et õige tehnika on hoopis selline kus vesi voolab ühest sõõrmest sisse ja teisest välja. Tuleb lihtsalt pea õigesse asendisse kallutada. Ja siis muutus kogu protseduur tõeliselt meeldivaks.
Asju lihtsustas ka see, et ühel hetkel proovisin vana portselanist teekannu valamisvahendina kasutada. Samas olin selleks hetkeks juba teadlik et kasutades spetsiaalset kannu millel on koonusekujuline otsik on jala-neti veelgi lihtsam.
    Ja siis nägin kord Helsingis olles ühesväikeses poekeses norras disainitud Neti-pot´i ehk ninakannu. Põhjamaine disain oli sedavõrd meeldiv et kann sai koju toodud. Ja teenib mind siiani vataamata sellele et vahepeal on Indiast toodud originaalne vasest tehtud kann. On proovitud ka eritellimusel valmistatud keraamilisi potte. Ja kasutusmugavuselt parim ja disainilt kauneim on siiani see norra oma.
Ja nüüd on rõõmustav näha, et see ajatu asjake on ka eestis müügile jõudnud.

  Neile kes otsustavad ninapesu alustada meeldetuletuseks, et vesi peaks olema toatemperatuuril ja pisara soolsusega.  Sellise lahuse saab umbes teelusikatäie soola lahustamisel pooles liitris vees. Parim on meresool. Otstarbekam on lahus eraldi nõus valmis teha, mitte soola neti-pot´is lahustada. Vastasel korral võib mõni lahustumata jäänud soolakristall ninna sattuda ja ebameeldivusi põhjustada.
  Õige asend on kergelt kummargil (kraanikausi kohal) ja pea pisut viltu nii, et see ninasõõre kust vett sisse kallatakse jääb veidi kõrgemale. Vesi voolab läbi teise sõõrma välja.
  Oluline on ka nina puhastamine-kuivatamine peale protseduuri.  Selleks kummarduge alla ja püsige asendis 8-10 hingamist, hoides nina algul põranda poole ja siis viies lõuga kaela suunas.  Siis tõstke keha sirgeks ja tehke mõned pisut tugevamad väljahingamised. Kui teil on kõrge vereõhk siis olge selle toiminguga ettevaatlik. Kui peaks esinema peapööritust  siis tehke äsjakirjeldatut vaid püstise kehaga. Lisaks tehke mõned veidi tugevamad väljahingamised ainult vasakuga ja ainult parema sõõrmega, samal ajal teist sõõret kinni surudes.
   Külmal ajal oleks hea mitte vahetult peale ninaloputust välja minna.

Rhino Horn ninaloputuskannu tootjaks on hr. Per Peo Olsen, kes on Norras joogakooli omanik ning Norra kuninganna isiklik joogatreener. Rhino Horn on saadaval enamustes Eesti apteekides.  Maaletooja: info@massaaziekspress.ee

Andres Adamson