Terve selg kui elu tugi
|
Ajalugu: Krishnamacharya 100 juubel
30. augustil 2014 Pärnu Postimehes Andres
Adamsoni artikkel: Jooga - tervise ja elujõu parandaja. Artikkel on väikeseks ülevaatlikuks juhendiks mis aitab joogapraktikaga alustada. ![]() Tervis Plussis lugu meie joogaõpetajast Ragnar Kurmist ja tema õpilasest Rita Rätsepast. Lugemiseks kiliki pildil.
Joogateraapia võimalusi selgitab Tervis Plussis Merle Vau. Lugemiseks kliki pildil.
|
SaṃyamaMeditatsioon ei ole midagi joogast eraldiseisvat. Terviklik joogaõpetus sisaldab ka keskendumisharjutusi mis viivad harjutaja meditatsiooni seisunditeni.
Dhāraṇā, dhyāna ja samādhi on kolm astet meditatsiooni protsesssis. Tihti on need kolm kokku võetud ka sõnaga saṃyama. Dhāraṇā on keskendumine mille ehk põhiliseks iseloomustavaks omaduseks on pingutus - harjutaja pingutab et olla keskendunud. Dhyāna on seisund kus pingutus kaob ja keskendatus ühele objektile püsib ühtse vooluna. Harjutaja tunneb et ta on objektiga üks. Samādhi seisundis kaob Mina ja jääb vaid objekt. Ühtesulamine on täielik. Saṃyama on vahend objekti omaduste (või mistahes küsimuse) paremaks tundmaõppimiseks või asjakohaste vastuste saamiseks. yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna ja samādhi Miks mediteerida?
Meditatsioonil võib olla 3 erinevat eesmärki: laukika (sõnast loka, maailm) - et aidata hakkama saada igapäevaelu ülesannetega (lapsed, töö, suhted) vaidika - spirituaalne, vaimne eesmärk. Eesmärk, mis aitab kellmeid ennast sügavamalt tundma õppida. See on traditsiooniliselt mõeldud vähestele, kes suudavad end eluaegselt pühendada cikitsa - kasutatakse tervendamiseks Mis on jooga?
Sri Krishnamacharya esitas joogaõpetust kui eneseväestamise protsessi. Ta uskus, et jooga peab olema kohandatud vastavalt inimese vajadustele mitte vastupidi. See traditsioon käsitleb inimest holistlikult - tervikuna - ja kasutab mitte ainult asanat vaid ka teisi jooga vahendeid, et parimal viisil toetada õpilase tervenemise ja muutumise võimet. >>> |